Kõdunevatelt kändudelt võib leida maitsvaid söögiseeni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Seenelkäimine on üks tavapärane suve lõpu ja sügise juurde kuuluv tegevus, kuid paljud seenelised ei tea, et mitmed maitsvad söögiseened kasvavad kõdunevatel kändudel ja mahalangenud puudel.

Paljud seenelised suunavad tähelepanu vaid nn traditsioonilistele söögiseentele – riisikad, puravikud, pilvikud, võiseened –, kuid meie 3000 seeneliigi hulgas on söödavaid palju rohkem.

«Mis neist sitaseentest korjata,» on tavalise seenelise arvamus. Tegelikult leidub kõdunevatel kändudel ja mahalangenud puudel palju maitsvaid söögiseeni.

Üheks selliseks heidikuks on kindlasti kännumampel, mis kasvab kobaratena kõdunevatel kändudel ja puutüvedel. Kännumamplit on lihtne ära tunda oranžika kübara järgi, mida toetas peenike kare vars. Kübara keskosa on heledam kui äär, mis tuleb kasuks seene määramisel.

Lisaks väga heale maitsele on sellel kännuseenel teinegi hea omadus. Nimelt peab riisikaid enne purki või pannile panemist kupatama, kuid kännumamplid võib niisama seenekastmesse lisada või pitsale asetada. Samuti on kännumampel hea seen marineerimiseks.

Teine hea söögiseen, mis samuti kasvab kõdunevatel kändudel, on harilik külmaseen. Oma nime see seen aga kohe kindlasti ei vääri, sest öökülma ta ei kannata.

Kõdunevad kännud

Külmaseene põhiline kasvuaeg on septembris, kuid küllaldase niiskuse puhul, nagu tänavu, hakkab ta juba varem kasvama. Kui kännumampel võib kasvada ka elus puudel, siis harilikku külmaseent leiab ainult vanadelt kõdunevatelt kändudelt.

Söögiks sobivad kõige paremini just noored viljakehad, mida võib samuti otse pannile panna. Ka marineeritult maitseb harilik külmaseen väga hästi.

Kolmas nn mittetraditsiooniline söögiseen, mida samuti võib leida nii kõdunevatelt kändudelt kui ka samblast, on harilik murumuna ehk ämmatoss. Kõik on kindlasti metsas jalutades ämmatossule peale astunud ja sealt väljapurskavate eoste pilvekest näinud.

Nii vanalt on ämmatoss kindlasti söögiks kõlbmatu, kuid noored viljakehad võib julgelt korvi pista.

Hõrgutav söögiseen on ka suits-kollanutt, mida keskmine seeneline sitaseente hulka liigitab. Seegi seen kasvab kõdunevatel okaspuukändudel.

Suits-kollanuti tunneb ära pruunikaskollase kübara ja jala ning suitshallide eoselehekeste järgi. Nagu kännumamplit, pole ka suits-kollanutti vaja kupatada, vaid selle võib otse korvist pannile panna.

Kibedad seened

Suits-kollanutile lähedane on tellispunane kollanutt, värvuselt tellise- kuni oranžikaspunane. Seda seent aga ei sobi sageli kibeda maitse tõttu söögiks kasutada. Sama võib öelda sälk-kollanuti kohta, mis sarnaneb oma ehituselt eelpool mainitud söödavate kännuseentega.

Sälk-kollanutti võib kännumamplist ja suits-kollanutist eristada väävelkollaste eoselehekeste järgi – kännumamplil on need pruunikad ja suits-kollanutil suitshallid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles