Paraolümpiamängudelt medaleid toonud Marge Kõrkjas ja Helena Kannus sõidavad spordipeole Ateenasse pisut murelikult Kõrkjase ettevalmistust segas trauma, Kannus peab viievõistluse asemel startima kaugushüppes.
Eestlased stardivad Ateena paraolümpiale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrkjas kukkus mullu sügisel jalgrattaga sõites ja murdis mõlemad käeluud, vasak küünarluu nõudis ka opereerimist.
«Kui ükskord taas vette pääsesin, selgus, et käsi ei liigu,» sedastas nägemispuudega ujujana kolmedelt paraolümpiamängudelt kuus medalit võitnud Kõrkjas. «Pidin hakkama käima taastusravis, kokkuvõttes läks palju kallist aega kaduma.»
Juuni lõpus peetud Eesti meistrivõistlustel veendus ta, et Ateenasse kannatab siiski minna. «Tulemused polnud hiilgavad, kuid andsid lootust, et kõik sujub normaalselt,» tõdes 28-aastane sportlane.
Otsus viimasel hetkel
Kõrkjase 50 m vabaltujumise isiklik rekord 29,10 on tema võistlusklassis ka Euroopa tipptulemus. 100 m vabalt on ta läbinud 1.05-ga ja 100 m liblikat 1.18,87-ga.
«Kui saaksin üksnes spordile pühenduda, oleksid tulemused kindlasti paremad,» nentis Tartus Aura keskuses instruktorina töötav Kõrkjas.
Lünklikuks jäänud ettevalmistuse tõttu ei söanda ta väita, et Kreeka pealinnast senisele medalisülemile lisa tuleb. «Tahtmine on suur, samas ei tunne ma õlul kohustuste koormat,» ütles Kõrkjas. «Põhiline, et ise oma etteastega rahule jään.»
Kannus, kes Atlanta paraolümpiamängudel võitis pronksmedali nägemispuudega sportlaste viievõistluses, kavatses samal alal rinda pista Ateenas. Ent kuna võistlejaid registreerus alla kümne, otsustasid korraldajad jõuproovi ära jätta. Õnneks oli Kannus normi täitnud ka kaugushüppes.
«Esimesel hetkel olin nii pettunud, et mõtlesin: ma ei sõidagi olümpiale,» rääkis Kannus.
«Käisin aprillis Iirimaal viievõistluse normi täitmas, nõutud 2500 punkti asemel kogusin 3000. Selle tulemusega võinuks juba medalile mõelda.»
Kuna korraldajad teatasid otsusest viimasel hetkel, tuli Kannusel teha harjutuskavas järsk kannapööre. «Olin terve suve lihvinud viievõistlust, parandanud kettaheite ja kuulitõuke tulemust,» kahetses ta.
Kaugushüppele on Kannus saanud pühendada kolm viimast nädalat, isiklik rekord on sel alal 5.16. «Praegu on peamine eesmärk finaali jõuda,» seadis ta latti.
Varem harjutas 37-aastane Kannus sekretäritöö kõrvalt, nüüd on täielikult pühendunud spordile ja nelja-aastase poja Rasmuse kasvatamisele. Eesti Pimedate Spordiliidult saadav toetus lubab «ots otsaga välja tulla».
«Äsja naasin treeningulaagrist Tartust, Rasmus oli minuga kaasas,» rääkis Kannus heldinult. «Varsti lähen kaheks nädalaks Ateenasse, las laps olla seni emmega.»
Rassib tervetega võidu
Kannuse hinnangul ei pinguta paraolümpiale sõitev sportlane vähem kui terved atleedid. «Mina ise harjutan kuus korda nädalas ja kaks korda päevas,» tõi ta näite. «Teen 160-kilose kangiga poolkükke, rassin ühes saalis Erki Noole ja teiste tippudega. Trennis ei mõtle ma oma silmadele, tippujõudmiseks vajalik tuleb ära teha.»
Lisaks Kõrkjasele ja Kannusele võistleb 17.-28. septembrini Ateenas peetaval paraolümpial neli Eesti sportlast. Nägemispuudega ujujate konkurentsis osaleb Kristo Ringas, füüsilise puudega sportlastest asuvad heitlusse ujuja Kardo Ploomipuu, laskur Helmut Mänd ja jõutõstja Aleksandr Koroljov.