Kuidas valmistuda tööintervjuuks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tööintervjuul tuleb olla aus, jääda iseendaks ning anda oma tegevusest tulevasele tööandjale põhjalik ülevaade.

Tööintervjuuks valmistumine algab kaudselt juba elulookirjelduse koostamisest, milles töösoovija analüüsib oma eelnevat töökäiku ja omandatud haridust eesmärgiga teavitada võimalikku tööandjat oma kogemusest, isiksusest ning tööalastest eelistustest.

Juhul kui ametikoht ja potentsiaalne tööandja on teada, peaks kandidaadi poolt koostatu olema konkreetne ja vakantse ametikohaga seonduv. Igal juhul aitab otsustajal intervjuu osas positiivset otsust langetada korralikult vormistatud elulookirjeldus, milles kandidaadi eelnevad töökohad, põhilised tööülesanded/vastutus ning soovi korral ka kordaminekud on ülevaatlikult loetletud. Kui kandideeritakse konkreetsele ametikohale, on oluline oma kogemust ja oskusi võrrelda töökuulutuses kirjeldatud nõudmistega.

Inforikas intervjuu

Intervjuu on hindajale parim viis informatsiooni hankida ning kandidaadi kohta mulje kujundada. Intervjuu käigus kogutakse informatsiooni kandidaadi isiksusest, võimetest, ettevalmistusest, kogemustest ning ootustest uue töökohaga seonduva osas.

Ettevõttes teeb tööintervjuud tavaliselt kas tegevjuht või personalijuht koos mõne asjatundjaga, kes valdavad pakutud ametikoha tehnilisi üksikasju.

Intervjueerijad võivad eelistada vestlust alustada motivatsiooni puudutavate küsimustega – miks just see konkreetne tööpakkumine huvi pakkus, kuidas kandidaat seda töökohta endale ette kujutab jne. Firma ja ametikoha kohta käivatele küsimustele vastamine eeldab kandidaadilt eeltööd – vastava informatsiooni kogumist.

Intervjueerijat huvitavad kandidaadi tööülesanded ja vastutus eelmistes töökohtades, samuti omandatud kogemused. Kõik ei laabu alati soovide kohaselt, seetõttu küsitakse tihti ka ebaõnnestumiste kohta. Olulisem kui konkreetne juhtum on see, mida kandidaat äpardusest õppis.

Iga inimese töös on rohkem meeldivaid tegevusi, aga kindlasti ka ülesandeid, mille tegemiseks peab kandidaat end sundima. Ette tuleb situatsioone, kus ollakse rahulolematud. Intervjuu käigus püütakse selgusele jõuda kandidaadi eelistustes, mis meeldib, mis ei meeldi jne.

Väga motiveeritud kandidaat võib kalduda väitma asju või kiitma tegevusi või olukordi, mis igapäevases töösituatsioonis tema eelistustega kokku ei lange. Kui taotletav ametikoht sisaldab siiski palju sellist, mis pigem ei meeldi ja pole kandidaadile omane, oleks targem kandideerimisest loobuda.

Intervjueerijat huvitab ka see, mis tagas kandidaadile eelmises töökohas edu ning milline oli tagasiside tema juhtidelt.

Kui kandidaat on oma haridusteed jätkamas, huvitab küsitlejat kindlasti see, kuidas ta plaanib õpinguid ja tulevast töökoormust ühitada ning millised on tema prioriteedid. Samuti on huvitav teada, kuidas hindab kandidaat oma tehnilisi ja erialaseid teadmisi sellel alal, kuhu ta kandideerib.

Väärtused tähtsad

Iga organisatsioon kannab endas väärtusi, väljakujunenud hoiakuid, suhtlemis- ja juhtimisstiili. Seetõttu on oluline teada, milliste inimestega kandidaadile meeldib koos töötada, milline ta alluvana on ja millise ülemusega on tema hinnangul raske koos töötada.

Kindlasti huvitab intervjueerijat, mida kandidaat peab oma tugevateks ja nõrkadeks külgedeks – oluline on oma nõrkadele külgedele viidates näidata arenguvõimelisust.

Tööga seotud küsimustele lisaks tuntakse huvi ka kandidaadi isikliku elu vastu: kuidas ta eelistab oma vaba aega sisustada, millega tegelevad tema lähedased jne. Nende küsimuste esitamisega ei rahulda intervjueerija mitte oma uudishimu, nagu tihti arvatakse – tööle võetakse inimene tema murede ja rõõmudega ning oluline on teada tema tausta ja soove ka isiklikus plaanis.

Isegi kui tööotsija on teinud põhjaliku kodutöö, uurides ettevõtte kohta käivaid materjale, on asju, mida ta avalikest infoallikatest ei saa, ning seega on igati põhjendatud, kui kandidaat teda huvitava kodus läbi mõtleb ning ka oma küsimused intervjuu käigus esitab.

Meeles peaks pidama seda, et väga detailne või spetsiifiline informatsioon on vajalik siiski neile kandidaatidele, kellele konkreetne tööpakkumine tehakse.

Töökeskse intervjuu põhiküsimused

1. Kas te tulete tööga toime?

2. Kas sobiksite organisatsiooniga (osakonnaga kokku) või häiriksite selle tööd?

3. Kas olete valmis lisapingutuseks?

4. Kas te olete juhitav?

5. Mis teid motiveerib?

(Allikas: Löö nad pahviks, lk 139)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles