Kommentaar: Julge keelduda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Enamik inimesi ei julge tööl ennast kehtestada. Äraütlemise oskus on aga meeskonnas tõhusa koostöö alustala. Kartes, et «ei» ütlemisega seatakse end egoisti ja hoolimatu rolli, eelistatakse pigem alistuvat käitumist.

Enne äraütlemist jõudke selgusele, miks te õieti «ei» ütlete. See võimaldab teil olla konstruktiivne ja põhjendada oma keeldumist argumenteeritult.

Kasulik on äraütlemise juures järgida kolme etappi. Esimeseks etapiks on ümbersõnastamine, mis aitab meil paremini mõista ja aru saada palve sisust. Samas saame ümbersõnastamisega kontrollida, kas saime õigesti aru palve sisust.

Peegeldanud palve sisu, öelge selge, piiritletud «ei». Piirduda ei maksa vaid ühesõnalise «ei»-ga, kuid põhjendada tuleks oma äraütlemist üsna vähe. Kindlalt ja kõhklusteta äraütlemine annab ka ütlejale endale kindlustunde. Samas peab põhjendus olema aus.

Vahel võib kasutada tööl väikeseid nippe, kui «ei» väljaütlemine tundub liiga hirmus. Näiteks selle asemel et öelda näiteks «ei, sellel kuul me oma kontorisse veeautomaati ei rendi», kasutage «kas tahate, et rendiksime veeautomaadi järgmisel aastal?».

Äraütlemisel on hea kasutada mina-sõnumit sina-sõnumi asemel, samuti tuleks jälgida sõnalise ja mittesõnalise käitumise kooskõla.

Oma äraütlemisega ei maksa karta ajutiselt häid suhteid rikkuda, pigem tuleb see pikemas perspektiivis kasuks.

Kui te ei ütle «ei»

• jääb teil oma elu elamata, kuna olete orienteeritud teiste huvidele;

• negatiivsete emotsioonide allsurumine toob kaasa vajakajäämised lähisuhetes ning loob eelsoodumuse tervisehäireteks;

• madal enesehinnang kahjustab riskijulgust ja otsustusvõimet;

• tekitab kaasinimestes pikema aja jooksul teie vastu viha ja süütunnet;

• pikka aega allasurutud viha purskub välja laavana sobimatus olukorras;

• allasurutud agressiivsus leiab kaudse väljundi iroonias, tögamises või pilkamises, mis pingestab suhteid.

Allikas OÜ Stern Koolitus

    Tagasi üles