Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti spordile palju kuulsust toonud korvpalluritele väärilise järelkasvu koolitamine käib noorteklubidele sageli üle jõu ja nad vajavad meistriliiga meeskondade abi.
Tallinna korvpallikooli Kalevi Pojad juht Heino Rebane tunneb kõige mustematel momentidel, et üksnes noortetreeneritele läheb uue põlvkonna ettevalmistamine Eesti koondisele ja meistriliiga klubidele korda.
«Kui Peep Aaviksoo asus korvpalliliitu juhtima, pani tema kavatsus eelisarendada noortekorvpalli treenereid südamest rõõmustama. Aga olukord on muutunud raskemaks,» lausus Rebane.
Ähvardav võlanõue
Pealinna 3470 krooni suuruse pearaha ja liikmemaksude toel tulevad noorteklubid ja koolid hädavaevu ots otsaga kokku.
Treeneripalk pole ühiskonnas konkurentsivõimeline. Elektri- ja veehinna kallinemine tõstab saaliüüri.
Ent veel aasta tagasi toimetasid Kalevi Pojad nagu vanajumala selja taga. Meistriliiga meeskonda TTÜ/A. Le Coqi omanud Nordveld Grupp toetas kooli 300 000 krooniga, mille eest sai tasuda TTÜ spordihoone üüri.
Nordveld Grupi liider Andres Eesmaa pidas noorterühmi täisverelise klubi ehitamisel eluliselt tähtsaks. Eesmaa manalateele minek lõi TTÜ/A. Le Coqi upakile.
Hätta sattusid ka Kalevi Pojad: nad pidid keset hooaega otsima uued treeningupaigad. Palku vähendati, üks treener koondati, kogenud juhendaja Märt Kermon siirdus tööle Rakverre.
Hullem järgnes: TTÜ Sport nõuab Kalevi Poegadelt tagantjärele saali kasutamise eest 84 000 krooni, mis koos inkassofirma nõudega ulatub 120 000 kroonini. «Paari kuu jooksul peame võla tasuma, aga me ei suuda,» tõdes Rebane.
Ka algavaks hooajaks registreeris TTÜ/A. Le Coqi meeskonna Eesti meistriliigasse Nordveld Grupp, nii et nende partnerlus jätkub. «Loodan, et ärimehed annavad endale aru, et seda võlga TTÜ-le ei tekitanud lapsed, ja nad leiavad lahenduse, mis jätab kooli ellu,» ütles Rebane.
Kalevi Pojad suutis mõne aastaga käivitada noorterühmad, mis on riigi meistrivõistlustel noppinud esikolmikukohti. Korvpalliliidu spordimeisterlikkuse arvestuses sai kool poistest esikoha.
Tallinn jagab pearaha eesmärgiga, et sportimisega oleks haaratud võimalikult hulgaliselt lapsi. Tulemussport linnaametnikke ei huvita.
Rebase sõnul on klubidel praeguse toetussüsteemi puhul kasulikum moodustada suuri lastegruppe. Mitmed klubid loobuvadki vanematest poistest, kes arenemiseks peaksid treenima rohkem, aga kelle utsitamine läheb iga aastaga kallimaks. Ka Kalevi Poegadesse tulid mitmed mänguvõimaluseta jäänud 15-aastased noorukid end pakkuma.
«Kui võlakoorma all ellu jääme, peame tõsiselt mõtlema, kas ikka on jaksu jätkata meie tippudele järelkasvu koolitamist või peame tunde vähendama ja taanduma sportlikuks huvialaringiks,» arutles Rebane.
Mahajäämus naabritest
Mahajäämus Leedu ja Läti noortest suureneb pelgutekitava kiirusega, ka Soome on möödumas, märkis Rebane.
«Soomes tasuvad omavalitsused suure osa oma spordisaalide üürist,» lausus ta. «Aga makstes pearahaga saalitundide eest, tõstame ju raha linna ühest taskust teise. Ehk aitaks olukorda leevendada, kui linn oma saalide üüri vähendaks.»
Rebane jagab olümpiavõitja Erki Noole seisukohta, et lõviosa noorteklubidest pole saavutusspordist huvitatud korvpallis on sama murelik seis nagu kergejõustikus.
«Alaliidu võimuses on selgitada, missugustes klubides tehakse järjepidevat tööd kõigi vanuseklassidega. Ja neile tuleks teha pearaha ja toetuste jagamisel eelistusi,» arutles Rebane.