Hoiakute baasil tekkinud pingeid ja konflikte võib lahendada mitmeti. Näiteks võime juhtunut eitada, püüda unustada või naljaks pöörata. Esmalt on kasulik muuta oma hoiakut konflikti suhtes.
Tülide lahendamiseks tuleb hoiakuid muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor naine on enda meelest oma erialal küllalt tubli tal on kõrgharidus, ta on ennast välismaal täiendanud ja samal alal ka teises ettevõttes kätt proovinud.
Uues töökohas on tema otseseks ülemuseks meessoost keskastme juht. Kord, kui naine projekti tähtajaks valmis ei jõudnud, kuna lapsed olid haiged, hakkas juht avalikult õiendama, et mingite nõmedate naisteasjade pärast saab tema nüüd juhtkonna käest pähe.
Naine kardab, et tema vigu hakataksegi järjekindlalt seostama tema sooga, ning ei tea, kuidas edasi käituda. Ta kardab töökohta kaotada, kuna kasvatab üksi kaht last, aga ülemuse kommentaarid ja vihjed on alandavad.
Kindlad hoiakud
Sooline diskrimineerimine ja suhteid mõjutavad uskumused ja hoiakud naissoo suhtes on eksisteerinud maailmas ilmselt niikaua kui end mäletame. See, kas käsitleme seda hea või halvana või lihtsalt ühe elu tõsiasjana, sõltub meie baashoiakutest.
Hoiakute baasil tekkinud pingeid ja konflikte võib lahendada mitmeti. Näiteks võime juhtunut eitada, püüda unustada või pöörata naljaks. Sageli arvatakse, et kui probleemi piisavalt kaua ignoreerida, laheneb see iseenesest. Esmalt on kasulik muuta oma hoiakut konflikti suhtes: ilma konfliktideta ei toimuks edasiliikumist, muutuseid ega arengut.
Konfliktide oskuslik lahendamine ei toimi praktikas, kui mõttetasand seda ei toeta. Hoiakutele lisaks on vaja konfliktiga toimetulekuks uurida oma käitumist, objektiivsust, kombeid, empaatiavõimet, teadlikkust, valmidust ja vastutustunnet. Selleks on hea näiteks kirjutada üles oma kõik uskumused ja hoiakud nendes valdkondades, kus soovitakse eneses selgusele jõuda.
Konfliktide lahendamise oskuse õppimine algab vanade, kahjulike reaktsioonide ja hoiakute muutmisest ja asendamisest kasulikega. Nii nagu makilintidelt on võimalik vanad lood kustutada ja uued peale salvestada, nii on ka inimeste puhul uute oskuste õppimisega.
Keegi ei sünni madala enesehinnangu ega «kaotaja» suhtumisega. Agressiivsus, jõhkrus või üleolev käitumine naissoo suhtes on enamjaolt õpitud ja omandatud kasvatamise käigus. Samuti on õpitud enamik meie hoiakuid ja uskumusi.
Lapsena me usume, mida meile nii meie endi kui kogu naissoo kohta räägitakse, sest lastel puudub võimalus ja oskus öeldut kontrollida ja analüüsida. Mõistes, et meie hoiakud ja käitumine on õpitud, saame aru, et meil on võimalik ümber õppida, asendamaks meie ebaefektiivsed hoiakud ja käitumismudelid kasulikega.
Defineerinud probleemi olemuse, tuleb järgmise sammuna ennast kehtestada. Enesekehtestamine ei ole agressiivne käitumine, vaid oma õiguste, vajaduste, tunnete ja soovide väljendamine selgelt, otse ja ausalt, sobival viisil ja ajahetkel, arvestades ka teise osapoole vajadusi ja soove.
Kaitske oma õigusi
Kehtestav sõnum ise võiks olla umbes selline: «Kui sa ütled, et minu pärast pead sa mingite nõmedate naisteasjade pärast kannatama, siis see ärritab mind, kuna mulle tundub, et sa hindad minu tööpanust mitte tulemuste, vaid soo järgi.» Olulise rõhutamiseks võid veel lisada: «Mulle on oluline, et me saaksime sinuga töötada koos kui hästi toimiv meeskond ning et meie vahel valitseks vastastikune lugupidamine.»
Siinkohal ei tohiks karta suhete ajutist halvenemist. Kui sa sellises situatsioonis ei julge välja astuda oma õiguste kaitseks ega väljendada oma seisukohti, pole mõtet ka kurta diskrimineerimise või madala palga üle. Kes veel peaks aga sinu soove paremini teadma ja sinu vajadustest teist osapoolt teavitama, kui mitte sina ise?
Kui sa aga oma probleemi ei väljenda, mõtleb teine osapool selle sinu käitumise baasil ise välja. Ja inimesed on teadupärast ülimalt leidlikud!
Ka ette karta pole kasulik. Öeldakse, et hirmul on suured silmad. Seega kui sa kardad ega julge ennast kehtestada, väljendub see sinu enesehinnangus, käitumises ning ka hoiakutes. See omakorda võimaldab aga agressoril oma üleolevat käitumist ka edaspidi jätkata.
Kui kogu aeg käituda konfliktides nii, nagu ollakse harjunud, on ka tulemus alati ühesugune. Muutuste käivitamiseks piisab sageli vaid oma hoiakust teadlikuks saamisest. Ära unusta, et sul on omad õigused ja sinu vajadused on olulised.