See on siis kassi tänu

Mait Laas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nii nagu jaapanlaste kalaroog sushi on viimastel aastatel muutunud trenditeadlikumate inimeste privileegist iga maitsevaheldust otsiva perekonna leivakõrvaseks, on ka jaapanlaste anime’st saamas vaheldus eestlase «visuaalsel toidulaual».

Ja mis eriti tähelepanuväärne... dubleerituna eesti keelde. Eks ta olegi alguses harjumatu, kui ei pea paralleelselt filmisündmuste jälgimisega haarama ka verbaalset teksti... Nii et aju võib sundimatult tegeleda mütoloogilise maailma dekodeerimisega.

Nagu mees, kes teadis ussisõnu. Võrreldes «Vaimudest viiduga», mis valutas südant looduse tasakaalu säilimise pärast, on «Kassi tänu» (Neko no ongaeshi) struktuur lihtsam. Teismeline tüdruk Haru päästab kassi, kellest auto ähvardab üle sõita.

Pärast seda leiab ta kontakti nurrujate maailmaga. Muide, sarnasusjooni võib siin leida Eesti muinaslooga «Mehest, kes teadis ussisõnu», mis on ära trükitud Jüri Parijõe lasteraamatus «Külaliste leib».

Selgub, et päästetud kass ei ole keegi muu kui kassikuningriigi nõiutud prints, kelle isa tahab Harust tänutäheks oma minia teha. Ta laseb toreda tüdruku röövida... ja nii algabki seiklus müstiliste kasside maailmas, kust tagasiteeks inimeste juurde tuleb läbi teha mitu katsumust.

Tehnoloogiliselt üliarenenud Jaapanis on harmooniat ja tasakaalu käsitlevad mütologiseeritud kangelastega filmid terapeutilise tähendusega.

Ka selles muinasloos ei erine inimeste ja kasside maailm teineteisest märkimisväärselt – kui inimeste maailmas ohustavad kassi ja tüdrukut Mercedesed, siis kassid kasutavad oma kuningriigis toimuva kontrollimiseks elektroonilisi hõljukkaameraid...

Muinasjutu kass ja Mercedese uusim mudel sobituvad igati orgaaniliselt ühte terviklikku maailma.

Dublaaž pole ideaalne. Võib jääda mulje, et armastusest ja esoteerikast kantud lugu oleks justkui teismelistele tütarlastele suunatud. Nii see ei ole. Allegoorilisus, mida jaapani animatsioonikunst sisaldab, garanteerib, et midagi leiab enese jaoks iga vaataja, olgu ta noor või vana.

Tehnilise poole pealt peab siiski nentima, et päris ideaalselt pole dubleerimine kõikjal paraku õnnestunud. Nimelt kumab eestikeelse teksti alt siin-seal läbi algupärane Jaapani versioon, mis muudab helimaailma ühtlaseks mõminaks ja silmad hakkavad automaatselt otsima abistavaid subtiitreid... Aga see pisku ei riku veel üldmuljet.

Nii et kui sushi söömiseks läheb, võiks programmi lülitada ka «Kassi tänu». Pealegi veel eesti keeles...

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles