Erakõrgkool Lex peab uksed kinni panema

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Erakõrgkool Lex peab arvukate puuduste tõttu hiljemalt kuue kuu pärast oma tegevuse lõpetama ning kõigile oma tudengitele uue õppeasutuse leidma.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa 12. oktoobri käskkiri tunnistab kehtetuks kõik viis rahvusvahelisele sotsiaalteaduste rakenduslikule kõrgkoolile Lex antud koolitusluba, sest kooli tegevus on seadustega vastuolus.

See tähendab, et kuue kuu jooksul tuleb õppetöö lõpetada ning kõik 144 rakendussotsioloogiat, sisekujundust, moekunsti, kultuuritööd ja äriõigust õppivat tudengit peavad leidma endale koha mõnes teises koolis.

Tänavu märtsis-aprillis Lexi kontrollinud järelevalveametnikud tuvastasid koolis rea puudusi. Näiteks ei vastanud õpperuumid, raamatukogu ja õppejõudude kvalifikatsioon nõuetele, suur osa tudengitega sõlmitud lepingutest olid puudulikud või polnud neid üldse. Koolil polnud nõukogu ega üliõpilasesindust ning tudengeid oli võetud ebaseaduslikult vastu ka äriõiguse diplomiõppesse, mille vastuvõtt pidi lõppema juba 2002.

Uue rektori reformid

Juulis-augustis tehtud järelkontrollil selgus, et kevadisi puudujääke polnud likvideeritud ning lisaks avastas ministeerium hoopis tõsiasja, et osale äriõigust tudeerinud noorele anti diplom mitte nõutud 160, vaid kõigest 120 ainepunkti kogumise järel.

Mais Lexi uueks rektoriks saanud ja kooli nime Eesti-Vene instituudiks muutnud Eduard Tinn polnud sulgemisotsusega rahul, ent tunnistas, et varem esines kõrgkooli tegevuses tõepoolest suuri vajakajäämisi.

«Nimetatud puudused olid koolis tõesti,» möönis Tinn. «Minu plaan siia tulles oligi kooli kardinaalselt reformida, tahtsin palgata parimad õppejõud ja vanast Lexist ongi nüüd ainult paar inimest alles. Ka nime muutsime sellepärast, et Lexi mainest lahti saada. Ma ei saa vastutada selle eest, mis koolis enne toimus.»

Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalveosakonna juhataja Kadri Petersoni hinnangul pidanuks uus personal vähesest ametisoleku ajast hoolimata suutma likvideerida vähemalt osa puudujääkidest või vaidlustama järelevalveakti. Seda aga ei tehtud.

Kooli omanik on Riias asuv umbes 10 000 õpilasega Balti-Vene instituut, mis on väidetavalt tasunud kahe miljoni krooni ulatuses Lexi võlgasid. Lexi aktsionär ja staažikas prorektor, Eduard Tinni eelkäija Maria Treiberg keeldus olukorda kommenteerimast.

«Kahetsusväärne juhtum,» nentis Peterson. «Loodame, et õppurid saavad võimalikult vähe kannatada ja leiavad võimaluse õppetöö jätkamiseks mujal. See on juba Lexi ülesanne.»

Kolm-neli aastat tagasi Lexis loenguid pidanud filosoofiadoktor Aigar Vahemetsa tunnistas, et toonane õppejõudude tase oli tõepoolest allpool arvestust. «Ükski õppejõud ei osanud eesti keelt – isegi mitte need, kes pidid eesti keelt õpetama,» meenutas ta. «Sellise koosseisuga poleks kooli tase vastanud isegi keskeriharidusele ja olin juba siis kindel, et kool pannakse kinni.»

Tudengid rahul

«Tahtsin Lexist teha ühe korraliku kooli, aga ministeerium ei anna selleks võimalust,» väitis Tinn, vihjates võimalusele ministri käskkiri edasi kaevata. «30 päeva jooksul võime kirjutada protesti ja viia asja kohtusse. Elame-näeme, kuidas edasi läheb.»

1. kursuse sotsioloogiatudeng Karin Klimbek polnud kooli sulgemisotsusest eile päeval veel kuulnud. Tema valis Lexi enda sõnul soliidse mulje ja heade õppejõudude tõttu ning on siiani pakutava tasemega rahul ega taha mujale kooli ümber kolida.

Klimbeki koolivend, 3. kursusel sisekujundust õppiv Andreas Hermandi märkis, et uue rektori tulek on koolis paljutki paremuse suunas muutnud ning soovis, et Tinnile antaks aega kooli taset tõsta.

Eesti-Vene Instituut

Kandis enne Lexi nime.

Asutati 1992. aastal.

Erialad: rakendussotsioloogia, sisekujundus, moekunstnik-ringijuht, kultuuritöö, äriõigus.

Koolis õpib 144 tudengit, neist 106 sisekujunduse erialal.

Õppemaks 12 000 – 20 000 krooni.

Asub Tallinnas, filiaalid Pärnus ja Jõhvis.

Allikas: Postimees

    Tagasi üles