Skip to footer
Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Autopere teeb sõiduki ostmisel vahekokkuvõtteid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Kui täna keegi 350 000 krooni peo peale annaks, ei teaks ikka, millist autot osta,» kurdab Postimehe autopere Martin pärast nelja nädalat testsõite.

Esimene ring saab valitud markide osas vaikselt ümber – proovinud oleme Toyotat, Volkswagenit, Mazdat ja täna võtame kokku lisaks muljed Mitsubishist. Kaksteist erinevat autot, aga ostuotsust veel ei paista.

Autoperet nõustav Avise liisinguosakonna juhataja Argo Rebane ei näe väga pikal vaagimisel mõtet. Ta leiab, et autode tõsisemad erinevused tulevad valdavalt välja äärmuslikes olukordades – pikemal reisil nelja täiskasvanuga, telerit autosse toppides või et kas kitsal teel ümber pöörates tuleb ka tagurpidikäiku kasutada.

Mitsubishidel väike valik

Pigem on perekonnale sobivate mudelite valik väike, hinnata tuleks järelturgu, vastupidavust ning garantiid ja otsustada ikka lõpuks sõidumugavuse ning emotsiooni põhjal.

Mitsubishi odavamate pereautode valik pole samuti liiga lai. «Nad on kõik alternatiivid ära kaotanud. Enne olid hinna poolest normaalsed Carisma ja Galant, asendusi kah pole,» kurdab Martin.

Valiku odavamas otsas püsib vaid Lancer, mille universaalversioon STW ongi esimene prooviauto. Pere saaks hinna poolest endale isegi midagi suuremat lubada, aga hüpe järgmiseni oleks liiga pikk.

Argo Rebane on ka oma peres seitse aastat kahte Mitsubis-hit pidanud ning tõdeb, et käia tuli vaid korralistes hooldustes. Ühtegi mudelit praegusest valikust ei oska ta küll eelistada, kuna Colt ja Lancer jäävat väikeseks ning Outlander ei leia kõigi võimaluste ärakasutamist.

Martin ärgitab Arabellat muljetama, kuna sõitis ise vaid ühe Sõpruse puiestee otsa jagu. Naine ei andnud rohkem, naerab Arabella, kiites Lanceri universaali kohta vaikseks, mugavaks ja ökonoomseks ning võrdleb, et oma vana Golfi kõrval on see väga hea juhitavusega.

«Ühel on ju roolivõim, aga teisel mitte,» seletab Martin naisele kannatlikult autode müstikat. Arabella toriseb vastu, et ega ta nii blondiin ka ole, kes esimest korda roolivõimust kuuleb.

Uue Golfi ostmine jääb ilmselt hinna taha, ent Arabellal ongi juba uus lemmik – Mitsubishi Outlander. Kuigi talle suured autod ei meeldi, oli see linnamaastur mugav, naine nägi kõrgele ja kaugele ning tunnetas gabariite.

«Selline auto, et kui tagasi läksin, siis ütlesin, et jätangi ta endale,» on Arabella vaimustuses.

Otsustagu emotsioonid

Martin üritab prooviauto hinda kokku lüüa, aga tulutult. «Masin oli näitlikustamiseks nii palju asju täis laotud – kaks katuseluuki, nahksisu ja jõhker tümakas, nii et hinnakirja järgi ei suudagi summat kokku ajada.»

Saanud müüjalt maksumuse teada, ütleb Martin rahandusministri sorti paindumatusega: «Tänasel päeval on päris selge, et neljasajatuhandest autot me ei osta!»

«No mul ongi kallis maitse, Golf ju ka meeldis,» itsitab Arabella. Martin vaatab aknast välja ja loeb ilmselt kümneni. Viivu pärast lisab, et kahene mootor oli nii suure kere jaoks ikka liiga lahja, kuigi ruumi ju jagus ja muud ette ei heida.

Kolmas Mitsubishilt proovitu on kompaktne Colt. Arabella naeratab ja ei julge midagi öelda. «Minu arust ei olnud tal häda midagi,» leevendab Martin naise karmi, kuigi väljaütlemata hinnangut.

«Oleks pidanud enne Colti ja siis Outlanderiga sõitma, liiga suur kontrast tekkis. Aga seest oli ta nagu tõeline jaapanlane, plastmassi all roheline neoonvalgus ja tundus nii õrn auto, et läheb kohe katki,» kirjeldab Arabella. Ise muretsedes, et äkki ei tohiks käimasoleva Colti kampaania ajal nii kriitiline olla.

Martin täpsustab, et auto ei sobi lihtsalt nende vajadusteks, vaid linnas kodust kontorisse sõitmiseks. Pagasiruumi pole sel ka ollagi, kuigi tagaistmeid saab liigutada.

Edasi läks Colt ka hästi, kütust võtab vähe. «Kui patsaan on turvatooliga taga, ei saa seljatugesid ikka maha lasta, et midagi rohkem mahuks. Hind on Coltil aga väga soodne,» võtab Martin teema kokku.

Peaks veel sõitma

Neli korda maa peale naasmist rõhutanud, peab mees Mitsubishidest ikkagi Lancerit kõige mõistlikumaks valikuks: «Alati tahaks suuremat ja paremat ning kui oleks raha nagu ratsahobusel... kuidas eestlased seda ütlevadki, siis me ei tegeleks sellega siin praegu.»

Arabella seevastu silitab silmadega juba Mitsubishidega sama katuse all müüdavaid Chrysler Sebringuid. Ameeriklane sobib nii hinnalt kui klassilt. Martin eelistaks aga Toyota Avensist, kuigi kõhkleb selleski. Kindel on ta vaid ühes – naine peab oma soovidega reaalsusse jääma, kuhu ei mahu ühtegi Golfi ega Outlanderit!

Arabella märgib, et kui millegi ostmiseks läheb, tuleb kindlasti veel sõita proovida. Esimestest ei mäleta ta lihtsalt enam midagi.

Rebane teebki lõpetuseks ettepaneku hakata otsi kokku tõmbama: «Vaataks veel korra üle rahakoti suuruse, auto sihtotstarbe, võimaliku kasutusperioodi, järelturu, jätaks paar kandidaati sõelale ja teeks siis nende vahel otsuse ära.» Soovituse tulemuslikkust näeb järgmises AutoExtras.

Kommentaarid
Tagasi üles