T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kommentaar: Vaikne muutus

Liisi Poll
Kommentaar: Vaikne muutus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Hiljuti avalikustati palju tigedat ja vähem tigedat vastukaja tekitanud uuringukeskuse Praxis korraldatud naiste ja meeste palgauuring, millest on avalikus vaidluses välja nopitud kaks teemat: esiteks saavad eesti naised vähem palka ning teiseks on 2/3 palgaerinevustest põhjendamatud ehk siis vähem saadaks justkui sama töö eest.

Seejärel on tugevalt rünnatud ka uuringu tulemusi ja metoodikat ning avastatud mitmeid puudujääke, uuring ei olnud koostatud päris värskete andmete põhjal (nagu see olekski võimalik ja kõik palgad avalikud) jne.

Lisaks arvati, et naised on ikka peamiselt ise «süüdi» ning peaksid tööturul rohkem meeste moodi käituma, naiste ja meeste töökäitumine ongi erinev.

Ühelt poolt on kriitika muidugi õigustatud, teisalt ajab osa sellest muu hulgas segi tulemuse ja eeldused.

Lisaks küsimusele «kui palju?» tuleks küsida ka seda, miks naine tööturul just nii käitub ning mis seda muudaks. Kas seepärast, et tööandja eeldabki lapsesaamist ja ei usalda naist, kas seepärast, et naised ei tahagi millegipärast rohkem tööd teha, ei suuda jne. Ja kui madalama palga põhjus on mingit pidi põhjendamatu suhtumine, on asjad viltu.

Muidugi, suhtumist ei muuda üleöö ei väga kõva selleteemaline kisa ja, nagu näha, isegi mitte kuivad faktid, see tuleb niikuinii aastatega, pigem lausa aastakümnetega. Muutuse toimumiseks tuleks ilmselt keskenduda lihtsalt ümberringi toimuvale positiivsele.

Nendel naistel, kes läbi lüüa tahavad ja löövad, ei olegi muud kui oma tööd hästi ja pidevalt edasi teha. Noorema põlvkonna suure osa seas on koos tehtud kodutööd ja jagatud lapsepuhkus absoluutselt iseenesestmõistetav. Ilma kisa ja kärata selle ümber, mis või milleks on traditsioonilised soorollid.

Tundub, et Eestis on ühe põlvkonnaga vähemalt ühes elanikkonna osas toimunud vaikne ja pragmaatiline revolutsioon ning paljud kahtlejad, kes endiselt arvavad, et võrdõiguslikkus on kahtlane ameerika väljamõeldis, pole seda lihtsalt märganud või osanud sellele tähelepanu pöörata. Nii on tekkinud justkui kaks äärmust – ühed, kes väidavad, et probleemi veel pole, ja teised, kes on selle ise ületanud.

Tagasi üles