Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2018565t1h3670.jpg)
Seda, et tegelane kerkib oma autorist mitte peajagu, vaid kordi kõrgemaks, tuleb tegelikult päris sageli ette. Ent aastal 1990, kui ilmus Ameerika lastekirjaniku ja kunstniku William Steigi (19072003) kunstmuinaslugu «Shrek!», olnuks siiski raske ette kujutada, et raamatu kangelast teavad tosin aastat hiljem nimepidi kõik. Lapsed ja täiskasvanud, USAs, Kreekas ja Eestis.
Steig ise võib kuskil pilvepiiril istudes rõõmustada selle üle, et kindlasti juhib Shrek nüüd uusi sõpru tema piltide ja raamatute juurde. Muu hulgas, muidugi. Sest rohelisel rohmakal sookollil on viimasel ajal tublisti tegemist Hollywoodis, nüüd juba kahes filmis (ja järgmised osad on kuuldavasti tulekul) ning peatselt ka Broadwayl, kus 2006. aastal peaks lavale jõudma tema-aineline muusikal.
Eeloleval reedel Eesti kinolevisse jõudvat täispikka animafilmi «Shrek 2» on saatnud tõeliselt fenomenaalne äriedu. DreamWorksi 75 miljoni dollarise eelarvega linateos on teeninud ligi miljardi dollari suuruse tulu ainuüksi piletitelt. USAs jääb ta selle näitajaga alla vaid «Titanicule» ja «Tähesõdadele» («Star Wars: Episode IV A New Hope»).
Mis siis ikkagi on «Shrekis» see, mis miljoneid köidab?
Universaalne lugu
Teises osas algab kõik sealt, kus esimene pooleli jäi. Sookoll valmistub abielluma oma nõiutud printsessiga, kelle ta esimeses filmis lohe valvatavast tornist ära päästis, ent sõit seitsme maa ja mere taha naisukese vanemate juurde käivitab uute seikluste ahela. Jäägu need sündmused juba iga filmisõbra avastada. Ette öelda võiks niipalju, et käib üks kirjeldamatult hoogne tramburai ning poolteist tundi on läinud kiiremini kui mõte.
Stsenaariumi aluseks on vaimukas põimik üldtuntud filmidest ja muinasjuttudest (viimane on universaalne nipp iga kultuuri puhul), lisaks rohkesti paroodiat ja sõnamänge, kohati päris salvavat huumorit. Filmi tõlkija Lauri Kaare nimetab just neid punkte, lisades, et inimesed laias ilmas otsivad ikka midagi päris uut, mida William Steigi loodud tegelaskuju ongi.
«Shrek 2» eestikeelse dublaai reissöör Janno Põldma iseloomustas filmi kui väga heal tasemel meelelahutust, mis toimib tänu huvitavatele tegelastele, tempole ja tänu sellele, et asi on eos tuttav. «Muidugi pole tegijate eesmärk teha kunsti, vaid teenida raha. Kuid asi pole kokkuvõttes miinusmärgiga kui inimene läheb kinno ja saab sealt hea tuju, siis on see suurepärane,» räägib Põldma.
Kui loo meeldimine või mittemeeldimine sõltub Põldma sõnul iga vaataja maitsest, siis tehnilist teostust peab Eesti tuntumaid animaatoreid kõigiti professionaalseks.
Rahulik tegelane
Tõlkija Kaare tunnustab Põldmat, kes dublaai lavastades tekstiga suure töö ära tegi sõnad peavad ju iga tegelase puhul suu liikumisega kokku sobima. Kohati on see peaaegu võimatu, sest inglise keel on lühem ja teravam, eesti keel pikem ja aeglasem. Pealegi jääb viimane sõna nii näitlejate valikul kui teksti osas Hollywoodile.
Põldma sõnul kasutasid ameeriklased eestlast või eesti keele head tundjat, kes luges dublaai teksti omakorda läbi, sest tootjalt laekus mitmeid ettekirjutusi. Näiteks nõuab Eesel Shrekilt, et viimane Saabastega Kassi kastreeriks. «No kuidas ma seda eesti keelde panen. Me ei kasuta ju tavakeeles «kastreerimist». Pakkusin siis välja, et «võtame munad maha», tegelased on ju sellised rahvalikud tüübid, aga see põhjustas pahameeletormi lastefilmis
ei tohi sõna «balls» olla,» rääkis Põldma. «Lõpuks jäi siis «teeme üks-null ära».»
Peategelase hääle kandidaatidest praakis tootja välja Peeter Oja ja Marko Matvere. Shreki osa sai nii Peeter Tammearu, kes tegi mitu rolli menukas «Jääajas». «Dubleerimine on iseenesest väga tore töö. Rollid on muidugi üsna täpselt välja arvestatud pead üritama originaali intonatsiooni tabada, pole võimalik eriti improviseerida,» nendib Tammearu.
Shrekki iseloomustab ta kui «rahulikku tegelast, kes enne pikalt mõtleb kui midagi ütleb, ent võib samas ootamatult käbe olla». Muide, Tammearu häält kuuleb kinopublik õige pea taas Pixari uues animafilmis «Imelised», kus ta annab eestikeelse hääle vanale paksuks läinud supermanile.
«Shrek 2» lõpeb nagu esimenegi film originaalse lauluga. Põldma tunnistab, et on seniajani nukker, et Tiit Sukk ja Mait Malmsten ei saanud seda eesti keeles laulda filmi tootja oli vastu. «Oli vahva, kuidas poisid fantaseerisid, Eestis oleks tulnud sellest suur hitt.»
Nüüd kostab Eddie Murphy ja Antonio Banderase esitatavale ingliskeelsele palale vahele vaid eestikeelseid hõikeid.
Kobarkino näitab osal seanssidel filmi ka tervikuna ingliskeelsena, samuti saab «Shrek 2» vaadata vene keeles (dubleerinud Mosfilm). Kinos Kosmos näidatakse samal ajal «järeleaitamise korras» ka esimest «Shrekki».
Animafilm
«Shrek 2»
DreamWorks Pictures, 2004
Lavastaja: Andrew Adamson
Osades: Mike Myers, Eddie Murphy, Cameron Diaz, John Lithgow, John Cleese jt
Eestikeelse dublaai reissöör: Janno Põldma, osades Peeter Tammearu (Shrek), Tiit Sukk (Eesel), Harriet Toompere (Fiona), Mait Malmsten (Saabastega Kass), Anne Reemann (Haldjas Ristiema), Anu Lamp (Kuninganna), Lembit Ulfsak (Kuningas), Erki Laur (Prints)
Linastub reedest Tallinna kobarkinos ja Tartu kinos Ekraan