Mõistmiseks tuleb tabada vestluspartneri meelesüsteemi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Näide: Sageli on nii, et mina ütlen midagi ja minu meeskolleeg ei mõista mind. Mõni päev hiljem kuulen ma aga teda arutlemas sama küsimust teise meeskolleegiga ning nad mõistavad teineteist ideaalselt. Miks see nii on?

Kogu inimestevaheline suhtlemine toimub kolme põhilise – visuaalse (nägemine), auditiivse (kuulmine) ja kinesteetilise (tundmine) – meelesüsteemi abil. Viimase meelesüsteemi alla kuuluvad veel olfaktoorne (haistmine) ja gustatoorne (maitsmine). Seda meelesüsteemi, mida inimene kõige enam kasutab, nimetatakse neurolingvistilises programmeerimises (NLP) eelistatud meelesüsteemiks.

Olulised sõnad

Meelesüsteemid on aga otseselt seotud sõnadega, mida inimesed kasutavad ning meele kogemusi kirjeldavaid sõnu nimetatakse kogemussõnadeks. Näiteks, kui auditiivse juhtiva meelesüsteemiga inimesega vestlust alustades öelda «tahaksin sinuga arutleda ühte kooskõlastust », häälestub ta kontaktiks paremini kui kasutades samas situatsioonis kinesteetilisi sõnu, nagu näiteks «kuule, kas sa aimad, kuidas võiks tunduda ».

Seepärast on soovitatav kasutada kõikjal, nii tööl, peresuhetes kui ka sõpradega vesteldes nn «teise osapoole keelt», mis soodustab kontakti ja aitab mõista ning mõjutada teist osapoolt.

Ameeriklaste hulgas läbi viidud uuringute järgi kasutab 20% inimestest eelistatult kinesteetilist, 60% visuaalset ja 20% auditiivset meelesüsteemi. Igapäevaselt kasutame vahel ka korraga rohkem kui ühte meelesüsteemi, olenevalt olukorrast ja meeleseisundist.

Siinkohal on kõikide meelesüsteemide kasutamine iseäranis oluline just poliitikutele, õpetajatele jt inimestele, kes avalikult esinevad. Kui kasutada oma kõnedes, õppematerjalides või loengus info edastamiseks vaid näiteks kinesteetilist keelt, võib kindel olla, et 80% auditooriumist ei pruugi sõnumit mõista.

Testid aitavad

Selleks, et oma juhtivaid meelesüsteeme avastada, võite kasutada kas vastavasisulisi teste või näiteks lindistada omavahelist vestlust mõnel haaraval teemal 15 minuti jooksul. Hiljem aga analüüsige, milliseid meelesüsteemi sõnu kumbki osapool kasutas kõige enam. Liites seejärel oma jutus enim kasutatud erinevate meelesüsteemide sõnad kokku, leiate mõlemad oma eelistatud meelesüsteemid.

Edaspidi suheldes on kasulik rääkida oma vestluspartneriga «tema keeles». See võimaldab teil sobituda paremini teise meelesüsteemiga ning teise osapoole arusaamine teie mõtetest paraneb märgatavalt. Seega saate oma keelelist sobitumist parandada ükskõik kellega ja millises olukorras vaid kahe tähtsa aspekti abil. Esiteks tuleb olla terane oma partneriga vesteldes, et kuulda ja märgata, milline on tema juhtiv meelesüsteem, ning seejärel kasutada kohast sõnavara.

    Tagasi üles