Me kõik tahame olla maailma parimad vanemad oma maailma parimatele lastele. Aga pärast varast ärkamist, kaheksatunnist tööpäeva, kodutöid ja õhtusöögi tegemist ei pruugi see alati välja tulla.
Laps pole nukk
29. oktoober 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pigem suudad mõelda eesootavatele unetundidele kui sellele, miks on issil punane auto, aga naabrionul roheline. Või miks päkapikud juba kommi ei too, kuigi poeaknal on nad ammu reas.
Ometi võivad need olla väikese maailmakodaniku jaoks palju suuremad probleemid kui see, kuidas homme tööle jõuda, kas kartuleid jätkub kuu lõpuni või kuidas lahendada tööl tekkinud konflikti.
Paar päeva tagasi tekkisid linnapilti uued sotsiaalreklaamid. Need, mis nukupiltide abil mõjutavad lapsevanemaid lastega rohkem tegelema, manitsedes, et õnnelikku lapsepõlve ei saa raha eest osta.
Ilmselt on inimesi, kes neid trotsivad, sest neil ei puudu tahe lapsega tegelda, vaid aeg selleks. Ilmselt on inimesi, keda need panevad mõtlema. Ilmselt on inimesi, keda need ei mõjuta, sest nende jaoks on lastest olulisem raha teenimine. Ja ilmselt on inimesi, kes neid tähelegi ei pane.
Ma ei tea, kelle hulka kuulus see väsinud olemisega noor ema, kes ühel õhtul oma kahe lapsega trolli astus. Peatusest, mille kõrval asub turvakodu. Tema lapsed olid vähemalt sealt tulles puhtad ja riides. Ja kuigi ta ise oli väsinud ja närviline, õhkus temast siiski omamoodi hoolivust.
Ma ei tea ka, mida ta mõtles siis, kui tema noorem laps järsku hüüdis: «Vaata, ema, see on see reklaam, kus tita sisse saab panna mündi ja siis hakkab ta laulma!»
Sümbolid on sageli head. Aga vahel tuleb ette, et sihtgrupivälised inimesed mõistavad neid valesti. Aga kui sümbol, mida reklaamis kasutatakse (antud juhul nukk), on rohkem orienteeritud just sellele sihtgrupivälisele kontingendile (antud juhul lastele)?
Ma näen siin väga kavalat lähenemist. Kui reklaam on tehtud selline, mida märkavad esmalt lapsed, siis on sunnitud neid märkama ka lapsevanemad, kellele reklaam on tegelikult orienteeritud. Lihtne. Ja geniaalne.
Mind huvitaks ainult, kas ja kuidas oleksid reklaami autorid ise sellele lapsele reklaami tegelikku mõtet selgitanud.