Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Kaks aastat puudulikult töötav Nõo reoveepuhasti neelab veel 900 000 krooni maksumaksja raha, kuid vald pole tellinud ekspertiisi süüdlase selgitamiseks.
2002. aasta septembris käivitatud Nõo reoveepuhastis on Itaalia firma Draimad Teknobag mudatihendusseadmed, mis pole Nõo Veevärgi juhataja Enn Juppetsi kinnitusel päevagi normaalselt töötanud.
Firma Fixtec tarnitud seadmed peaksid eraldama puhastusprotsessis tekkivast mudast enamiku veest, kuid saavad kätte vaid tühise osa. Tekkiv muda, iga päev keskmiselt vähemalt neli tonni, on komposteerimiseks liiga vedel.
Sestap on selle veoks põldudele ja Elva reoveepuhastisse tulnud Juppetsi sõnul kulutada kümneid tuhandeid kroone. Rahasumma täpsustamisest Juppets keeldus.
Vanad seadmed müüki
Nõo reoveepuhasti kuulub Nõo vallale, Nõo Veevärk on puhasti rentnik. Nõo Veevärk kuulub ASile Eesti Veevärk, mille aktsiatest 57 protsenti kuulub omakorda Tartu Veevärgile.
Eesti Veevärgi juhataja Marko Mitt ütles, et Nõo Veevärk ei hakka Nõo vallavalitsuselt nõudma planeerimatu lisakulu hüvitamist, vaid neelab tekitatud kahju alla. Tema sõnul see planeerimatu lisakulu otseselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ei kergita.
Mitt ei osanud öelda, millal uute settetöötlusseadmete paigaldus algab, sest esmalt tuleb korraldada nende ostuks riigihange.
Kevadel lülitas Nõo Veevärk mudatihendusseadmed üldse välja, sest nendest oli Enn Juppetsi sõnul rohkem tüli ja kulu kui kasu.
Nõo vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Gea Järvela ei osanud öelda, kas Draimad Teknobagi seadmeile õnnestub leida ostja või tuleb neile kulutatud raha, umbes 350 000 krooni, korstnasse kirjutada.
Vald nõudmisi ei esita
Järvela kinnitusel ei kavatse Nõo vallavalitsus nõuda tühja mineva raha hüvitamist ei Eesti Ehituselt ega mudatihendusseadmete importijalt Fixtecilt, sest osa vastutust lasub ka vallavalitsusel.
Nimelt tegi Eesti Ehitus alguses puhasti ehituseks 5,5 miljoni kroonise pakkumise, kuid vald ei saanud summat kokku. Tehnilisi lahendusi lihtsustades kahanes Eesti Ehituse pakkumine 4,5 miljonile kroonile.
«Eesti Ehitus hoiatas meid juba siis, et konkreetse mudatihendaja jõudlus on piiripealne ja võib jääda Nõo jaoks liiga väikeseks,» meenutas Järvela. «Nad ütlesid, et selle normaalse töö tagamiseks peaks Nõo piimatööstusest tulema vähem reostunud vesi.»
Eesti Ehituse projektijuht Olev Mõtshärg kinnitas, et Nõo vallavalitsus pole seoses mudatihendusseadmetega firmale pretensioone esitanud.
Küsimusele, kas Draimad Teknobagi seadmed paigaldati teadmises, et need ei pruugi oma ülesandega toime tulla, vastas Mõtshärg ei.
«Reoveeuuringud olid tehtud ja me paigaldasime need seadmed vastavalt puhasti parameetritele,» ütles Mõtshärg. «Võibolla on kasvanud puhasti koormus või on jäänud mingi osa hooldusest tegemata.»