Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis omab kehtivaid ametlikke maksehäireid ligikaudu 15 protsenti palgasaajatest, selgub maksehäireregistri esmakordselt avalikustatud statistikast.
Ametlik maksehäire on laenusaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva ning mille summa koos intresside ja viivistega on suurem kui 500 krooni.
Eelmise aastaga võrreldes on maksehäirete arv suurenenud 31 protsenti, mis on peamiselt tingitud uute krediteerijate liitumisest maksehäireregistriga.
«Samal ajal on lõpetatud maksehäirete arv suurenenud 59 protsenti, mis viitab Eesti inimeste paranevale maksedistsipliinile,» seisab Krediidiifo kommentaaris.
Novembri alguse seisuga on maksehäireid kokku 196.038 inimesel, kellest 66.769 on maksehäired lõpetatud ning 129.269 lõpetamata. Kehtivate maksehäirete kogusumma on 54.138 miljonit ning lõpetatud maksehäirete kogusumma on 35.007 miljonit krooni.
Maksehäireregister on Euroopa Liidu riikide eeskujul loodud andmebaas, mis sisaldab informatsiooni nii ettevõtete kui ka eraisikute maksekommete kohta ja mille nõukogusse kuuluvad eesti suuremate eraisikute krediteerijate esindajad.
Registri info põhjal langetavad oma igapäevaseid krediidiotsuseid pangad, liisingud, sidefirmad ja teised krediteerijad.
Registrit haldab Krediidiinfo AS, kes on 1993. aastal asutatud Baltimaade juhtiv krediidi- ja taustinformatsiooni koguv ja töötlev ettevõte.