Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2019463t1h9c7e.jpg)
Üha rohkem Eesti noori annab järele kiusatusele võtta laenu, sest pangad pakuvad raha järjest lihtsamalt. Samal ajal on paljud Lääne-Euroopa noored raskustes aastakümneteks võetud võlakoormast vabanemisega.
Kuni 24-aastasi laenuvõtjaid on Eestis mullusega võrreldes kolmandiku jagu rohkem, näitas TSN Emori värske uuring.
Ka mujal arenenud riikides on noorte võlakoorem üha kasvanud. Nüüd pole harv olukord, kus sealsed noored ei suuda kergekäeliselt võetud laenu tagasi maksta.
Euroopa asjatundjad peavad hoogsa laenamise ajendiks lihtsaid laenutingimusi ning ilustatud reklaame. Ka Eestis märkab igal sammul soodsaid laenu- või järelmaksureklaame, mis peibutavad enim just noori inimesi.
«Eestis on noortel üsna lihtne laenu saada, eriti õppelaenu,» ütleb kevadel kõrgkooli lõpetanud 23-aastane Marika Heitur. Alates sellest sügisest asus ka tema ise tagasi maksma kooli ajal võetud õppelaenu.
Kogu palk intressideks
Heitur tunnistab, et kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva õppelaenu tagastamine võib noorel inimesel minna raskeks, kui ta kohe pärast kooli tööd ei leia või kui tuleb leppida kesise palgaga ametiga.
Järgmisel kevadel õppelaenu tagasi maksma asuv Helena Vallimägi nendib, et laenuga seoses on tal juba pingeid tekkinud, sest intresse tuli hakata tasuma kohe pärast laenu võtmist. «Kui septembris üle poole palgast intressideks pidin maksma, hakkas kripeldama, kas laenuvõtmine oli ikka õige otsus,» viitab ta.
Intresside maksmiseks kulub 40004500 krooni teenival noorel peaaegu kogu palk, tunnistab Heitur. Emori andmetel teenib Eestis aga enamik alla 24-aastastest laenuvõtjatest alla 5000 krooni kuus.
«Noored peaksid kindlasti laenuvõtmist tõsiselt kaaluma ning ka noorte vanemad peaksid seda jälgima,» soovitab Heitur. Tema arvates võiks pank huvi tunda, kui palju tööle asunu raha saab, ja selle järgi tagasimakse graafikut kohendada.
Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg kinnitab, et vähemalt Hansapank on soovitanud oma klientidel raskuste tekkimisel kohe pangaga ühendust võtta. Lahenduseks pakub pank tema sõnul kas maksegraafiku muutmist või maksepuhkust.
«Mina mõtlesin laenu võttes selle sammu põhjalikult läbi, mistõttu olen ka võimalikeks raskusteks valmis,» ütleb Marika Heitur. Ta usub, et kui nüüd tuleks uuesti otsustada, võtaks ta ikkagi õppelaenu, kuid võib-olla oleks summa väiksem.
«Paljusid asju ei saa endale lubada, kui laen kaelas on,» rõhutab Heitur. Paljud õppelaenu võtnud noored võivad näiteks kodulaenust tulevikus vaid und näha.
Nii Heitur kui ka Vallimägi tõdevad, et mõnelgi noorel on õppelaenu toel ainus võimalus haridust saada, sest kodust pole abi loota. «Olen kuulnud, et mõned tudengid annavad osa õppelaenust oma perele igapäevasteks kulutusteks,» räägib Heitur.
Vallimägi teab inimest, kes õppelaenu eest sõi kümme päeva luksuslikult ja pärast hädaldas, et pole raha.
Reklaamid peibutavad
Kaks aastat tagasi korteri liisinud tudengi Meelis Grünbergi sõnul püüavad pangad algul noort laenuvõtjat igasuguste sooduspakkumistega meelitada, kuid algselt lubatu muutub asjaajamise käigus päris palju.
Nii muutus lubatud 10-protsendiline sissemakse talle lõpuks 30-protsendiliseks. «Läksin reklaami õnge,» nendib ta.
Grünbergi hinnangul oleks olnud kasulikum valida mõni teine pank, kuid kuna laenuvõtmisega seotud toimingutele oli juba palju raha kulunud, poleks see enam mõistlik olnud.
Grünberg usub, et nüüd oleks ta otsuste tegemisel kindlasti targem. «Noored peaksid enne põhjalikult tingimusi uurima ning ka tuttavatelt-sugulastelt küsima, mida laenuvõtmine või liising kaasa toob,» ütleb ta. «Mina olin endale kõige mustema stsenaariumi valmis mõelnud ja seepärast ei tulnud ka suuri ootamatusi.»
Ta rõhutab, et laenu võttes ei tasu olla liiga optimistlik oma tulevaste sissetulekute suhtes: «Nagunii tulevad erakorralised suured kulutused.»
Eilseks oli Eestis 3352 õppelaenuvõlglast, kellele riik oli võlanõude esitanud.
Eesti pankade esindajate sõnul on makseraskused esialgu siiski vaid mõnel protsendil noortest.
Marika Heituri hinnangul võivad Lääne-Euroopa noortel juba tekkinud makseraskused Eestisse jõuda mõne aasta pärast. «Eriti nüüd, kui õppelaenuks on võimalik saada juba 17 000 krooni aastas,» vihjab ta.
Riiki noorte kasvav võlakoorem esialgu murelikuks ei tee. Eesti Panga pressiesindaja Silver Vohu ütleb, et keskpank noorte laenuvõtmist eraldi ei analüüsi.