Kompra austajate lahkumine politseist

Jaanus Rahumägi arvates on politseistruktuuride mustamine kohatu ning seda teevad peamiselt need, kes ei ole muudatustega ühte sammu suutnud astuda.

Eesti politsei ei ole kogu oma ajaloo jooksul olnud oma rahva arvates nii usaldusväärne kui praegu. Usaldust on raske võita ja kerge kaotada.

Väikesele politseile väikeses riigis tähendab rahva usaldus kõike: inimesi, kokkuhoitud aega ja raha. Usaldusega ei saa mängida. Kui vaadata kaugemale, tähendab usaldus ka head rahvusvahelist koostööd. Ilma selleta ei ole enam võimalik Eestis turvalisust tagada. Usaldus rahvusvahelisel tasandil ei tähenda Riigikogu poolt ratifitseeritud vastastikuse õigusabi konventsiooni, vaid sarnaseid standardeid politsei rohujuure tasandil.

Ehk politseimaailmas maksab kõikjal ausus ja lojaalsus seadusele. Eesti politseis on selle eesmärgi nimel viimase aasta jooksul läbi viidud ulatuslikud muudatused. Struktuuri-, juhtimise- ja koolitusreform. Nagu lubatud, ei küsitud selleks riigi eelarvest mitte ühte senti lisaraha.

Juhte on jäänud vähemaks ja vastavalt sellele, kuidas suudetakse noori politseinikke juurde koolitada, on oodata kuni viiekümne politseiniku saabumist Eesti tänavatele. Sama eelarve raames.

Uus juht

Nii nagu me kõik, ei ole ka politsei juht eksimatu inimene. Eksimused tavaliselt andestatakse, kui need ei ole pahatahtlikud. Seniste näidete varal võib politseidirektorile soovitada vaid oluliselt rohkem konservatiivsust rikaste elustiiliga tutvumisel.

Muid etteheiteid hetkel pole. Küll aga tuleb teha kaugemale ulatuvaid järeldusi regulaarselt meedias ilmuvate lugude kohta, mis justkui kujundaksid teadlikult negatiivset väärpilti politseijuhist ja politseis toimuvast. Politsei usaldusväärsust võib aga võrrelda riigi usaldusväärsusega.

Võimuvahetus keskkriminaalpolitseis on tekitanud alati kirgi ja rünnakuid politseijuhtide vastu. Nii algasid Koit Pikaro lahkumisel rünnakud Ain Seppiku vastu ja samadel põhjustel toimuvad rünnakud praegu, Andres Anvelti lahkumise järel, Robert Antropovi vastu.

Tippjuhil on siiski alati õigus luua oma meeskond. Kuna oli erinevaid signaale, et keskkriminaalpolitseis ei tegutseta ainult rule of law printsiibil, otsustati poolteist aastat tagasi keerata selle valla arengus uus lehekülg.

Kahtlased ekstöötajad

Küsimus, kuidas ja miks said keskkriminaalpolitseis kehtida topeltstandardid, tuleb esitada endisele politseijuhile, mitte Robert Antropovile. Tema lõpetas selle olukorra. Juhivahetus keskkriminaalpolitseis pidi toimuma rahulikult, kedagi süüdistamata ja koos väärika tööpakkumisega.

Vastasel korral poleks suudetud reforme rahulikult läbi viia. Tänaseks on aga selgunud, et sellest ei piisanud ja endised kolleegid üritavad politseijuhti ikkagi igal võimalusel kompromiteerida. Politseijuht ei ole siiski poliitik, kes peab arvestama võimalusega, et teda tagasi ei valita, kui ta jääb valimatute süüdistuste laviini alla.

Kompromiteerida soovijad peavad arvestama, et seni kuni püsib poliitikute toetus politseijuhi tegevusele, ei juhtu temaga midagi. Tegelikult kompromiteeritakse teenimatult lihtsalt kogu meie politseid. 21. sajandi esimese kümnendi keskel KGB stiilis nn kompra ei tekita ühiskonnas hirmu, vaid põlgust.

Vahel tundub, et liiga paljudele politseist lahkunud andekatele meestele on aeg üheksakümnendate aastate keskel seisma jäänud. On imepärane, millise kindla 3-4-aastase regulaarsusega on üks Eesti Vabariigi Eriteenistusest välja kasvanud jälitusseltskond, keda juhib Veiko Kulla, viimased 15 aastat sattunud järjepanu kõiksugu skandaalidesse ja sekeldustesse.

Alates 1991. aastal Assakul toimunud «kuulsast» peksmisest, lõpetades Urmas Sõõrumaa salapäraste kaameratega Pirita teel. Savisaare lindiskandaalist rääkimata. Praegune politsei juhtkond ei soovinud säilitada keskkriminaalpolitsei ja selle seltskonna ärevaks tegevaid suhteid. Riik peab tagama võrdse konkurentsi ka nn detektiivi turul, informatsioonikaitsest rääkimata. Eesti politsei maine peab olema selge ja laitmatu ka kriminaalvaldkonnas ja me liigume aeglaselt, aga kindlalt sinnapoole.

Kord majas

Keskkriminaalpolitseis töötavad loomulikult väärikad mehed ja naised. Enamik avalikkusest ei oska neid tänada, sest nad ei puutu nendega kokku nagu liiklus- või patrullpolitseiga. Nende tegemistest saadakse teada vahel vaid pressiteadete kaudu.

Mõni tilk tõrva rikub aga kogu mee ning seda pidevat tilkumist ei olnud meil õigust lihtsalt pealt vaadata. Et Eestis on elu turvalisem tänu efektiivsele kriminaalpolitsei tööle, selles on oma panus ka endistel keskkriminaalpolitsei direktoritel Koit Pikarol ja Andres Anveltil.

Elu nõuab meilt aga järjest kõrgemaid standardeid. Need, kes suudavad keskkonnamuutusi kiiremini tajuda ja nendega kaasa minna, jäävad liidriteks, kes mitte, peavad leidma uued legaalsed väljakutsed. See aga ei vähenda sugugi eelkäijate panuse väärtust. Politseivaldkonna arengus on alanud uus ajajärk.