Juhtkiri: Uus maailm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ükskord olid headus ja õiglus, usk ja rüütellikkus sõnad, mille läbi võis maailma mõista.» «Nüüd on küll maailma lõpp käes,» hüüatasin, sest need polnud just need sõnad, mida Tøger kasutada tavatses.
«Nimelt!» jätkas ta innustunult, «tolle maailma lõpp. Ning siis tuli uus, kus kõike pidi mõõtma ja mõistma. Nüüd tehti maailm tükkideks, uuriti seda mikroskoobi ja stopperiga.» (Svend Åge Madsen, «Jutustada inimesi»)
Uus maailm on toonud kaasa tahtmise kõike uurida, mõelda loovalt, muuta elu helgemaks kui kunagi varem (helgus on küll suhteline mõiste, luurerobotid teevad USA sõjaväelaste elu turvalisemaks, kuid toovad häda Iraagi võitlejatele).
Me ei tohiks olla ainult selle uue maailma tarbijad, vaid peaksime igaüks jõudumööda osalema selle uue maailma loomises. Kõik me ei oska uurida nano- või biotehnoloogiat. Aga olgem loovad oma võimete piires: harigem end, mõtisklegem selle üle, mida just meie saame maailma paremaks muutmiseks ära teha, ning viigem need ideed ellu. Kas või üks neist.
Kui ise seda teha ei suuda, proovigem leida keegi, kellel on teadmist ja tahtmist idee teostada. Ideest saab ju rääkida ainult juhul, kui see saab tegelikkuseks. Oluline pole mitte see, et tegemist on konkreetselt minu ideega, vaid see, et idee teostamine aitab Eesti elanikke paremale järjele. See ongi minu jaoks «Eesti Nokia». Mitte tulemus, vaid tee, mida mööda järjekindlalt minna.
Tøger oli kodukootud leiutaja ja filosoof, kes lõpuks jõudis sarnaselt teadlastega järelduseni, et maailm on muutunud liialt mõistatuslikuks ja läbinähtamatuks, aga see ei takistanud teda tegutsemast. Ta oli innovaator. Ma tahan olla tema moodi.