Eesti ettevõtted peavad innovatsioonihirmust vabanema

Innovatsiooni tuleb lahti mõtestada kogu ettevõtlust ja ühiskonda läbivana, mitte pelgalt teadusmahuka suurettevõtluse pärusmaana. Innovatsioon kui uue idee või meetodi kasutusse võtmine ning pidev taasuuenemine on kasulik igale inimesele ja igale organisatsioonile, olles täna- päeval kasvu ja edu allikaks.

Innovatsiooni kiputakse Eestis pidama teadus- ja arendustegevuseks – millekski ettevõtjakaugeks ning rohkem ülikoolide pärusmaaks.

Võib isegi väita, et samasugune arusaam valitseb ka laiemalt Euroopas. Majanduse arengu ja innovatsiooni uurijad on hakanud kasutama koguni mõistet «Euroopa paradoks», kirjeldamaks situatsiooni, kus mahukate teaduseelarvete ning igati võimekate teadlastega regiooni majandus ei suuda teadustegevusest enesele konkureerimiseks vajalikku sisendit ammutada.

Tihtipeale rakendavad Euroopa ülikoolide teadusuuringuid hoopis USA või Aasia ettevõtted ning Euroopa turg asub neid hiljem tarbima. Teadus on globaalne hüve ning «teaduse vilju» nopib see ettevõtja, kes suudab kõige kiiremini jõuda turule orienteeritud toodeteni. Ükski edukas ettevõte ei raja oma edu koostööle pelgalt kohalike teadlastega, vaid püüab leida ja rakendada enda eduks vajalikke teadmisi kõikjalt maailmast. Globaalses, piirideta infoühiskonnas on see ka üha lihtsam – meile vajalikud teadmised on tihtilugu isegi arvutiekraanil hiireklõpsu kaugusel.

Euroopa Liidu järjekordse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ettevalmistuse ajal on lõkkele löönud just see probleem, kuidas Euroopa ettevõtted suudaksid Euroopa teadusprogrammide kaudu globaalseks konkurentsiks enam vajalikku sisendit saada.

Sama teema on tähelepanu all ka Eestis ning seetõttu püüan innovatsiooni mõistet avada selle laiemas tähenduses. Loodetavasti aitab see kaasa arusaamade ühtlustumisele innovatsioonisüsteemi ümberkujundamiseks ettevõtete vajadustele vastavaks.

Naeratus kui innovatsioon

Ehk aitaks meid esmalt see, kui püüaksime innovatsiooni lahti mõtestada laiema, kogu ettevõtlust ja ühiskonda läbivana, mitte pelgalt teadusmahuka suurettevõtluse pärusmaana. Kirjeldagem innovatsiooni kui uue idee või meetodi kasutama hakkamist. Kust tuleb see uus idee ning mil viisil me seda saame kasutama hakata?

Iga ettevõtet võime kirjeldada selle tegutsemise kaudu – protsessi ning toodete või teenuste abil, mida ta pakub. Seega on innovatsioon ettevõttes uus või uuendatud protsess või toode.

Uuendus meie ettevõttes võib olla ka ainuüksi see, kui me kliendiga telefonis rääkides naeratame või oma töötajatega arendusvestlusi läbi viime – sel kõigel on mõju ettevõtte tegevusele. See, et need pisikesed igapäevased tegevused, uued ideed ja mõtted asetatakse ettevõttes arusaadavasse ja juhitavasse süsteemi, ongi lihtsaim võimalus olla innovaatiline.

Uuenduste erinevad tõud

Innovatsiooni võib vaadelda esmalt läbi uute ideede allikate.

Kui meie uuenduslikkuse allikaks on teadusuuringutel põhinevad ideed või meetodid, on meil tegemist teaduspõhise innovatsiooniga ehk teadus- ja arendustegevusega. Firma tootearendajate koostöö teadusasutustega, teaduskraadiga töötajate hulk ettevõttes ning nende sihipärane pühendumus mingis teadusvaldkonnas toimuva jälgimisele ja rakendamisele on tüüpilisemad viisid, kuidas ettevõte teostab teaduspõhist innovatsiooni.

Hoopis teistsugune viis on uusi ideid ammutada klientide vajadustest, turu konjunktuurist ning nõudluse ja pakkumise asümmeetriast mingis valdkonnas. Sellisel juhul püüame olemasolevaid teadmisi, tooteid ja teenuseid ümber pakendada ja rekombineerida klientide vajadustele vastavalt. Sellist lähenemist nimetatakse kliendikeskseks või turukeskseks innovatsiooniks.

Innovatsiooni võib vaadelda ka selle mõju järgi ettevõtte tegevusele või sektorile, kus ettevõte tegutseb.

Inkrementaalne innovatsioon ehk pidev ning sammhaaval uuendamine on osa meie igapäevasest tööst, kus püüame tulla välja uue leivasordiga või täiendada restorani menüüd.

Turul valitsev tihe konkurents elavdab kindlasti innovatsiooni ja pidevat uuenduslikkust just selles, kõige enamlevinumas innovatsiooni segmendis.

Radikaalne innovatsioon on uuenduslikkus, mis muudab meie firma, väärtusahela või sektori toimimist põhjalikult. Radikaalse turukeskse innovatsiooniga tegeleb suurem osa alustavaid ettevõtteid, kellel tuleb turul turuosa saavutamiseks erinevatest konkurentidest millegi poolest radikaalselt erineda.

Alustavatel firmadel on lihtsam alustada uue ja radikaalse ärimudeli või teenusepakkumise viisiga, kuna organisatsioonis pole veel jõudnud etableeruda mingid uuendustele jalgu jäävad traditsioonid või harjumused.

Teadlikult juhitud radikaalne innovatsioon võib tegutsevates ettevõtetes olla kasutusel ka «kannibalistliku innovatsiooni» nime all, kus teadlikult toetatakse tärkava tähtsusega radikaalseid uuendusi oma tütarettevõtetes või filiaalides. Mitmel juhul on Eesti just välisfirmade jaoks olnud selliseks katselapiks, kus oma kontserni uusi mõtteid katsetada ning seda peetaksegi tihtilugu silmas, rääkides Eestist kui innovaatilisest väikeriigist.

Innovatsioonihirmust vabaks

Ühendades need erinevad vaated innovatsioonile ühtsesse süsteemi, suudame leida iga ettevõtte jaoks selles teljestikus koha. Enamik ettevõtteist asetseb sellises vaates innovatsiooni laiemale mõistele kliendikeskse inkrementaalse innovatsiooni segmendis. Me püüame mõista muutusi turul ning nendele vastavalt arendada oma tooteid ja teenuseid. Vajadusel pakendame neid ümber, kasutame teistsuguseid turundus-, müügi- või juhtimisvõtteid – sellise tegevuse mõju ettevõtte tootlikkuse kasvule on madal, kuid seotud ka väheste riskidega. Einsteine tööle palgata pole vaja, finantsriskid, mõju on kiiresti saavutatav ja lihtsalt mõõdetav.

Olemuslikult on riigi majanduspoliitika üks eesmärk ettevõtete konkurentsivõime pidev tõstmine ning seda tehakse kõige mõjusamalt läbi innovatsioonisüsteemi.

Innovatsiooni tugisüsteem püüab ettevõtteid motiveerida ja julgustada tegelema enam teadusmahuka innovatsiooniga, mis on kõrgema tulususega, kuid samas ka suuremate riskidega ning juhtimiskompetentsilt väljakutset nõudev. Need «ekskursioonid», mida ettevõtted innovatsiooni tugisüsteemi abil kõrgema riskiga tõotatud maale ette võtavad, peavad lähtuma eelkõige riigi majanduse struktuurist ning ettevõtjate võimekusest ja valmisolekust.

Riiklik innovatsiooni tugisüsteem peab olema kliendikeskne, paindlik ja dünaamiline nagu ettevõtlus. Meie innovatsiooni tugisüsteemi keskse elemendi – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse – loomisega seotud valud ja selle pidevad reformid on hetkel võtmas tugevalt kliendikeskset kuju ning olulisimaks saab nüüd see, et kaua disainitud vorm hakkaks ka oma sisus oma klientide – ettevõtjate – vajadusi rahuldama.

Tagasi üles