Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2020221t1ha693.jpg)
Kohmaka magnetlindi asemel hõbedast ketast neelavate DVD-mängijate populaarsus kasvab nii Eestis kui ka Euroopas, sest parema esituskvaliteediga DVD-mängijate hinnad on võrdsustunud videomakkidega.
Elektroonikamüüjate kinnitusel on see aasta Eestis esimene, kui DVD-mängijate müük ületas märgatavalt videomagnetofonide müügi.
«Videomakkide osakaal on tõesti üsna väikeseks jäänud,» ütles Sandman Grupi turundusdirektor Urmas Arula, kelle sõnul on selle põhjuseks DVD-mängijate kõrgem kvaliteet ja nende hindade võrdsustumine videomakkidega.
Arula sõnul on sel aastal DVD-mängijate müük kasvanud võrreldes eelmise aastaga mitu korda. Tema kinnitusel jätkub kindlasti ka DVD-de hinnalangus. Kui veel mullu oli videomakkide valik kauplustes mitmekesine, siis sel aastal on see Arula sõnul jäänud üsna ahtaks. «Eestiski on müügile jäänud vaid tarbija jaoks soodsa hinnaga videomakid,» märkis Arula.
Filmisõbra lemmik
Tema sõnul ei ole eestlastel vaja karta, et videomakid müügilt veel päris ära kaoks. Eesti kodudes ja büroodes leidub tuhandeid või ka miljoneid videokassette, mille vaatamiseks on makke vaja.
«Kuid arvata võib, et uusi mudeleid enam juurde ei tule ning videomakkide valik väheneb veelgi,» lisas Arula.
Ka elektroonikamüüja Onoff tootejuht Artto Lohk kinnitas, et ka Onoffi kauplustes on DVD-mängijate müük aastaga märgatavalt kasvanud.
Nii Lohk kui ka Urmas Arula ütlesid tarbijatele lohutuseks, et parimaks valikuks võib järgmistel aastatel pidada DVD ja VHSi kombineeritud varianti, mille hinnad algavad kauplustes 2500 kroonist.
Video kolib lastetuppa
Filmide laenutuse ja müügiga tegeleva firma V&K Holding tegevjuht Ivar Vendelin kinnitas, et järgmisel aastal ei kavatse nad kõiki filme enam videokassettidel müüa. «Kuid kõik lastefilmid jäävad siiski videokassettidele,» ütles ta.
Tema arvates kolib videomakk üha sagedamini lastetuppa. Kui varem maksid DVD-le salvestatud filmid 500 krooni, siis nüüd on Vendelini andmetel need samas hinnaskaalas videokassettidega.
Vendelini sõnul laenutatakse üha enam just DVD-sid. «Saabuvate jõulude ajal on DVD ja VHS juba võrdse hinnaga,» kinnitas Vendelin. Tema andmetel müüakse mitmetes Lääne-Euroopa riikides uute tarbijate meelitamiseks DVD-mängijaid alla omahinna.
Riigiteenistujast filmisõber Jana Nõuakas ütles, et ehkki temal on kodus nii DVD-mängija kui ka videomakk, kasutab ta just viimast üsna tihti. «Kui ma filmin videokaameraga, siis lindistan ikkagi videokassetile, sest mul puudub piisava võimsusega arvuti, et film DVD peale salvestada,» rääkis Nõuakas. Ta lisas, et ka videokassettide laenutus on praegu siiski odavam.
BBC teatel loobus Suurbritannia suurim elektroonikamüüja Dixons videomakkide müügist DVD-mängijate ostubuumi tõttu. Enne jõule loodab Dixons laos olevad videomakid maha müüa. Lääne-Euroopas hakkas videomakkide müük vähenema juba 1990. aastatel.
10 aastat DVD-d
DVD Digital Versatile Disk ehk digitaalne mitmekülgne plaat on CD-ga samade mõõtmetega, kuid DVD-ketas mahutab seitse korda enam andmeid.
1993 ühe CD-sid tootva firma insener avastas, et CD-le võib infot palju rohkem mahutada, kui punase laseri võimalusi paremini ära kasutada.
1994 Sony ja Philips demonstreerisid CD-d, mille maht ulatus 3,7 gigabaidini.
1995 Toshiba ja Warner töötasid välja Super Density Disci, mille maht küündis 5 GB-ni. Nelja firma insenerid otsustasid luua ühiselt uue ketta DVD.
1996 esimesed DVD-mängijad saabusid müügile Jaapanis.
Allikas: www.dvd.ee