Otsust Eesti lisapanusest Balti pataljoni veel ei ole

Eesti panuse suurenemine ei ole veel teada.

FOTO: Priit Simson / Postimees

Kaitseministeerium lükkas ümber Leedu kaitseministeeriumi teisipäevase teate, mille kohaselt otsustasid Leedu ja Eesti pärast Läti panuse vähenemist Balti pataljonis suurendada oma osa kolme riigi ühisprojektis.


Kaitseministeeriumi teatel otsustasid Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhid teisipäeval Riias kohtudes jätkata ühisprojektiga kolme riigi vahel sõltumata Läti otsusest vähendada oma panust Balti Pataljonis.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on praegu käimas analüüs selle kohta, kas ja milliseid allüksusi oleks Eesti võimeline veel Balti pataljoni panustama, kuid ühtegi otsust veel tehtud ei ole.

«Seetõttu ei saa ka rääkida ühestki konkreetsemast lisapanusest. Otsus võimaliku lisapanuse kohta sünnib ilmselt lähinädalatel,» lisas ta.

Tema sõnul mõistab Eesti, nagu ka teised Balti riigid, NATO reageerimisjõudude olulisust. Samas peab endale kindlasti aru andma, et Eesti koormus on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel juba täna erandlikult suur.

Kolme kaitseväe juhtajad arutasid teisipäeval Riias olukorda, mis on kujunenud pärast majandusraskustes Läti otsust vähendada oma panust Balti pataljonis.

Leedu kaitseministeerium teatas pärast kohtumist, et Eesti ja Leedu saadavad Balti pataljoni lisajõude asendama lätlasi.«Puudujääva asendavad Leedu ja Eesti,» seisab Leedu ministeeriumi teates.

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO kiirreageerimisjõududesse ja see peab olema valmisolekus järgmisel aastal. Pataljoni juhtriik on Leedu, kes paneb välja üle 50 protsendi umbes 800mehelisest üksusest.

Eesti panustab pataljoni ühe praegu Afganistanis presidendivalimisi turvava jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega - kokku 178 kaitseväelasega. See on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.

NATO kiirreageerimisjõude võidakse kasutada erinevates operatsioonides, ka nendes, mis on seotud Põhja-Atlandi leppe viienda ehk kollektiivkaitset käsitleva artikliga.
Balti pataljon moodustati 2007. aastal kolme riigi ühisotsuse põhjal.

Tagasi üles