Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tänavune eripära on paragripi ja adenoviiruse koos esinemine, viiruste levik on tänavu olnud tavapärane ning aastate lõikes isegi keskmisest madalam.
«Ma ütleks, et olukord on kohe erakordselt normaalne,» sõnas tervisekaitseinspektsiooni viroloogialabori juhataja Silver Jõks.
Viimase kuu aja jooksul on iganädalaselt ametlikult registreeritud juhtumid kord kasvanud, kord kahanenud.
Kõige enam - 5873, oli neid novembri neljandal nädalal. Möödunud nädalal registreeriti Eestis 5170 ülemiste hingamisteede viirusnakkuste juhtumit.
Eelmisel neljal aastal on detsembri teisel nädalal registreeritud 5700-5800 juhtumit.
Kui igal aastal on ülemiste hingamisteede viirusnakkuste puhul mingi eripära, siis tänavu on selleks paragripi ja adenoviiruse kooslus, ütles Jõks.
Tervisekaitsjate andmetel on adenoviirus tavaliselt harvaesinev, kuid tänavu on seda tavalisest rohkem. Peamine haigestujate kimbutaja on paragripp.
Kuna sel aastal esinevad kahe haiguse sümptomid sageli koos, on alust arvata, et nimetatud viirused esinevad segunenult ning kõrge palavikuga.
Paragripp algab valusa kurguga, millele tavaliselt järgnevad nohu ning haukuv köha. Paragripi vastu pole eriravimeid ning haigus ei möödu nädalaga, vaid vaevab põdejat kauem.
Adenoviiruse sümptomid sarnanevad teiste külmetushaiguste omadega, lisanduda võivad silmapõletik, seedehäired ning kõhuvalu.
Gripp algab erinevalt paragripist kohe kõrge palaviku ning lihasevaluga. Jõksi sõnul ei ole grippi Eestis tänavu ametlikult registreeritud, küll pannakse seda aeg-ajalt perearstide poolt diagnoosiks sümptomite järgi.
RS-viiruse sümptomiks on tugev, kohati astmaatiliste nähtudega köha.
Suuremad viirusnakkuste puhangud on olnud tavaliselt jaanuaris ja veebruaris.