Lisakärbe vähendab riigi panust üliõpilase koolitamisse veelgi
Täiendatud.

Ülikooli sambad

FOTO: Margus Ansu.

Kahe lisaeelarvega tehtud kärped vähendavad kõrgkooli õppekoha baasmaksumust kokku seitse protsenti, kuid riigieelarveliste õppekohtade arv jääb seejuures samaks.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse eelnõu, millega käesolevaks aastaks kehtestatav õppekoha baasmaksumus kõrghariduse bakalaureuse- ja magistriastmel kahaneb võrreldes eelmise aastaga seitse protsenti.

«Kolmeprotsendiline kärbe oli tehtud juba esimese lisaeelarvega, uudis on ülikoolidele teine kärbe,» ütles haridusminister Tõnis Lukas. «Võib öelda optimistlikult, et alles jäi rohkem kui ära võeti.»

Õppekoha baasmaksumus on iga õppekoha minimaalmaksumus kõrgharidusõppe tasemel, mis sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused suuremahulistele investeeringutele. Õppekoha arvestuslik maksumus saadakse õppekoha baasmaksumuse korrutamisel õppevaldkonna, õppesuuna või õppekava koefitsiendiga.

Uute õppekavade järgi toimuv integreeritud õpe sisaldab nii bakalaureuse kui magistri astmel õpet, mistõttu õppekoha baasmaksumus jääb madalamaks magistriõppe baasmaksumusest, kuid on kõrgem bakalaureuseõppe baasmaksumusest. Baasmaksumuse määraks on 30 230 krooni.

Kõrgharidusastme koolituskoha baasmaksumus on sisendiks riikliku koolitustellimuse rahastamisele, mistõttu tuleb uue baasmaksumuse kehtestamisel muuta nii ülikoolidega sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepinguid kui ka rakenduskõrgkoolidele rahaliste vahendite eraldamise käskkirja, viies need vastavusse muutunud baasmaksumusega.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates selle aasta 1. jaanuarist.

Tagasi üles