Veel üks noor pianist andis endast eesti publikule teada: Estonia kontserdisaalis astus üles Hando Nahkur, alates aastast 2003 Boris Bermani õpilane USAs Yalei ülikoolis. Üsna nõudlik kava andis tunnistust, et kunagisest pisut ebakindlast muusikust on saanud tugeva enesekontrolliga lavapersoon.
Intelligentne ja meisterlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hando Nahkuri klaverimäng on väga füüsiline intelligentselt ja meisterlikultki füüsiline. Ta on igas mõttes «klaveri sees»: ülimalt kontaktse tehnikaga, sügavaid resonantse eelistav, kuid rikkaliku ja kontrollitud kõlafaktuuriga, tugeva ja täpse vasaku käega. Virtuoosne ja kõlaleidlik, turvaliselt ja lõpetatult mõjuv esituslaad.
Suurejooneline muusika
Kava esimeses pooles kõlas õilis ja suurejooneline muusika: Ferrucio Busoni klaveritöötlus J. S. Bachi Chaconneist d-moll sooloviiulile ja Beethoveni «Sonaat nr 32». Bachi-seade esituses üllatas omapärane kuiv-mahlakas akorditehnika ja registrivärvide esiletoomine, mis kokku meenutas natukene orelit. Esituses oli teisigi uuema aja stiilide märke impressionistlikku ja lisztilikku klaverikasutust.
Ka Beethoven oli kõlaliselt huvitav ja selge retoorikaga. Mingi tunne, mingi katus jäi siiski puudu.
Kuigi «Jumaliku komöödia» parafraas helides ja seega tähendusrikas muusikaline allegooria, andis Ferenc Liszti sonaat-fantaasia «Pärast Dante lugemist» (tsüklist «Rännuaastad») end natukene paremini kätte.
Liszti muusika kannab sellist naudisklevat ja ekstsentrilist kõlamängulist alget, mis paistab Nahkurile hästi sobivat.
Tõeline esituspärl oli Maurice Raveli tsükkel «Öine Gaspard» (1908). Nahkur üllatas elegantsi ja stiilipuhtusega: valitsesid kõla peenvarjundid ja ruumiefektid, kuigi programmilised vihjed lubavad ka karmimat ja ekstsentrilisemat tõlgendust.
Kontsert nagu vein
Kõla on üldse üks Nahkuri tugevaid külgi. Isegi kahju, et Bachi-Busoni ja Beethoveni töödes kippus pianist eriefekte taotledes siin-seal pedaaliga liialdama. Puhtalt sõrmetehnikaga suudab ta huvitavamaid asju teha.
Üldiselt oli kontsert nagu täidlase maitsega vein lõunasöögi juurde meeli rahustav ja leebeid mõtteid tekitav.
Klaverikontsert
Hando Nahkur (klaver)
Kavas: J. S. Bach Ferrucio Busoni, Ludwig van Beethoven,
Maurice Ravel, Ferenc Liszt
13. detsembril Estonia kontserdisaalis