Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2022/11/08/14948156t1h1c2e.jpg)
Euroopa mõjukaima ettevõtlusorganisatsiooni UNICE hinnangul on Euroopa majanduse tulevik üsna tume. Kui globaalseks majanduskasvuks ennustatakse ca 5 protsenti, siis Euroopa Liidu majanduskasv ei ulatu ka kümne uue ja kiirema majanduskasvuga riigi lisandumisel isegi mitte pooleni maailma kasvutempost.
Alates Lissaboni strateegia vastuvõtmisest 2000. aastal, mille toel pidi Euroopast saama maailma kõige konkurentsivõimelisema majandusega piirkond, on Euroopa tööpuuduse tase paisunud juba üheksa protsendini ning ettevõtete tootlikkus võrreldes USAga on oluliselt vähenenud.
Euroopa vajab kiireid muutusi ning seisab suurte valikute ristteel. Selleks andis UNICE, mille liige on ka Eesti Tööandjate Keskliit, 9. detsembril Euroopa tipp-poliitikutele üle juhtnöörid olulisemate tegevussuundade osas, mille elluviimine võiks anda Euroopa majandusele uue tõuke.
Euroopa ettevõtluspotentsiaal ei ole tööandjate arvates sugugi tagasihoidlik, kuid selle realiseerimiseks tuleks UNICE hinnangul vabastada ettevõtjad mitmetest koormistest, sealhulgas ülepaisunud avalikust sektorist ning seda toitvast kõrgest maksukoormusest.
Ettevõtlusega alustamine Euroopas võtab endiselt rohkem aega kui enamikus teistes arenenud riikides. Ainult viis protsenti Euroopa töötajaskonnast on ettevõtjad, samas kui USAs on vastav näitaja 12. Lisaks kasvavad Ameerika firmad oma esimesel kahel aastal tunduvalt kiiremini kui Euroopa algajad.
Uued ettevõtted ei teki ilma uudsete ideedeta. Kahjuks registreerivad eurooplased isegi oma kontinendil vähem patente kui seda teevad siin ameeriklased või jaapanlased. Koostöö ülikoolide ja ettevõtjate vahel innovaatiliste lahenduste loomisel on nõrk ning võrreldes Euroopaga on USA ettevõtetele suunatud riigi toetus uute toodete väljaarendamiseks märksa suurem.
Mida on siit õppida Eestil? Vahest ehk seda, et Euroopa fondidest tuleks sotsiaaltoetuste asemel finantseerida hoopis tehnoloogia- ja tootearendust.
Innovatsiooni edendamise kõrval on Euroopas teravalt esil tööturutingimuste ja tööhõive temaatika. Wim Koki raporti kohaselt peatus tööhõive kasv Euroopas juba 2001. aastal ning on äärmiselt tõenäoline, et Lissaboni strateegias seatud 70-protsendine tööhõive määr jääb 2010. aastaks saavutamata.
Euroopas tehakse endiselt ca 200 töötundi aastas vähem kui USAs ja Jaapanis ning seda tänu lühemale töönädalale ning väiksemale arvule tööpäevadele aastas. Lisaks on Euroopa probleemiks jätkuvalt ajude äravool Ameerikasse. Selle vältimiseks peaks Euroopa Liit liberaliseerima oma migratsioonipoliitikat, et võimaldada andekate teadurite sissetoomist kolmandatest riikidest.
Teistele eeskujuks toodi Soome haridussüsteem, mille korraldus on hästitoimiv ning kus nii kutse- kui kõrgharidus on hinnatud oma kvaliteedi poolest.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidentide sõnul eeldab Euroopa Liidu konkurentsivõime päästmine julgeid otsuseid ja reforme liikmesriikide valitsuste poolt, milles peaksid aktiivselt osalema ka ettevõtjad. Eesti tööandjad loodavad, et debatt valitsuse ning ettevõtjate vahel Lissaboni eesmärkide täitmisel ning vahearuannete koostamisel saab olema Euroopa liidrite üleskutsete vääriline.