/nginx/o/2013/09/04/2021383t1ha1d7.jpg)
Tartu linnavalitsus peab läbirääkimisi Aura veekeskuse ehitanud Rand & Tuulbergiga, et firma parandaks ehitusvead, mille maksumus on umbes miljon krooni. Vajadusel on raad valmis minema kohtusse.
Aura veekeskuses ilmnesid ehitusvead
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aura veekeskus suletakse järgmise aasta 4. juulist 31. juulini tavapäraseks garantiiremondiks, aga ka erakorralisteks ehitustöödeks. Nimelt tuleb ehitusvigade ja projekti eripära tõttu ümber ehitada parapetikonstruktsioon ehk veekeskuse klaasakna ja katuseserva vaheline osa.
Samuti vajavad väljavahetamist terviseklubi ja õppebasseini katus. Senini on likvideerimata ka nullkorruse läbitilkumine.
Soojapidavus väheneb
Rae hinnangul on kõige suuremaks probleemiks parapetikonstruktsioonide aurupidavus. Et aurutõkked ei suuda niiskust kinni pidada, tekib soojustuse niiskumine. Seeläbi väheneb aga konstruktsiooni soojapidavus ja soojust hakkab enam lekkima.
Samuti on võimalik, et niiskus kahjustab nii ehitusmaterjale kui ka konstruktsioone.
Abilinnapea Hannes Astoki hinnangul tekkisid ehitusvead seetõttu, et puudus kogemus, kuidas sellist hoonet tuleks teha, enne Aura veekeskust polnud Eestis pea 20 aastat ühtegi ujulat ehitatud.
Algselt oli Aura veekeskuse hinnaks kavandatud pisut üle 60 miljoni krooni. Lõpuks kerkis ehitushind aga 80 miljoni kroonini.
Astoki sõnul käivad Aura veekeskuse ehitaja Rand & Tuulbergiga läbirääkimised, et vead parandataks ja vähemalt osaliselt kindlasti ehitaja kulul.
Rand & Tuulbergi juhataja Taivo Tähe kinnitusel on ehitusfirma kindlasti nõus tasuma osa, mille eest nemad reaalselt vastutavad.
Samuti on firma valmis linna soovi korral ehitama täiesti uue lahenduse, kust arvestataks maha summa, mis läinuks juba tehtud tööde parandamisele. «Me pole kunagi öelnud, et see pole meie asi oma probleemid lahendame ise,» ütles Täht.
Küll aga ei soovi ehitaja maksta rohkem kui vana parapetikonstruktsiooni parandamise hinna.
Rae seisukoht on aga, et ehitaja peaks tasuma umbes miljon krooni, parandamaks ehitusvead.
Rand & Tuulberg on abilinnapea sõnul valmis tasuma umbkaudu poole rae nõutavast summast. Samas on Tähe sõnul parandushinda praegu võimatu määrata.
Täht märkis, et kuigi on tehtud mitu ekspertiisi, saavad probleemi suurus ja sisu selgeks alles siis, kui töid tegema hakatakse.
«Pole üldse selge, kas küsimus on kiles, arhitektuuris, konstruktsioonis või milleski muus,» sõnas Täht. «Ilmselt seal polegi ühest vastust ja viga tuleb lihtsalt parandada.»
Kuigi Astok loodab läbirääkimistel mõlemale poolele sobiva kokkuleppeni jõuda, ei välista ta kohtuteed. Küll aga nentis abilinnapea, et kohtuskäimine on kulukas ja aeganõudev ning lõpptulemus etteaimamatu.
«Arukas oleks siiski kompromissile jõuda,» ütles Astok. «Kui me seda aga ei suuda, siis lähme kohtusse, niisama ei kavatse me alla anda.»
Abilinnapea sõnul oleks kohtutee keeruline: osa vastutusest peaks langema ehk ka projekteerijale, sest ehitusprojekt koostati tollaste teadmiste ja kogemuste alusel, samuti raele endale.
«Lõppkokkuvõttes vastutab ehitusvigade eest ehitaja,» väitis Astok.
Pidev jooksev remont
Seoses hoone ja seadmete garantiiaja lõppemise ning seadmete kulumisega suureneb vajaminevate materjalide ja tagavaraosade soetamise vajadus.
2005. aastaks on jooksvaks remondiks ja seadmete hoolduseks veekeskuse eelarves 832 000 krooni.
Tänavu oli veekeskuse eelarves jooksvaks remondiks ette nähtud 700 000 krooni.
Aura veekeskuse juhataja Tiia Teppani sõnul on keskuse remondi summa aasta-aastalt küllaltki ühesugune, sest seadmeid on vaja pidevalt hooldada ja nipet-näpet tuleb teha mujalgi.
2004. aastaks on Aura veekeskusse prognoositud natuke üle 350 000 kliendi. 2003. aastal käis veekeskuses 346 455 külastajat.
2005. aastaks planeerib Aura veidi üle 340 000 külastaja.