Politsei juhtimiskeskuse töö sõltub kuu seisust

Täiskuu, mis hunte ulguma kehutab, sunnib vaimse tasakaalutuse käes vaevlejaid telefonitoru haarama ja politsei juhtimiskeskusesse helistama – tulge kohale, naaber tahab mind mürgitada.

Tartu aktiivseimad luulude põdejad on juhtimiskeskuse töötajatele hääle järgi tuttavad. «Niikui tuleb täiskuu, hakkab telefon tirisema,» räägib Lõuna politseiprefektuuri juhtimiskeskuse komissar Toomas Raig. «See on nagu aamen kirikus. Need umbes kümmekond inimest on meie püsikliendid.»

Politsei ei võta vaimuhaigeid valeväljakutse eest kriminaalvastutusele. Paaril korral on politsei küll pöördunud Eesti Telefoni poole ja lasknud selliste helistajate telefoni välja lülitada.

Päevad pole vennad

Eelmisel aastal sai Lõuna prefektuuri juhtimiskeskus Tartu maakonnast 14 641 väljakutset sündmuskohale, see teeb keskmiselt 40 väljakutset ööpäevas. Kõige rohkem oli neid reedeti ja laupäeviti – laupäeviti kokku 2882. Kõige lahedam elu oli juhtimiskeskuse inimestel aga kolmapäeviti – politseinikud kutsuti kohale vaid 1683 korral.

Esmaspäeviti on tavaliselt palju telefonikõnesid ja märksa vähem väljakutseid, kuhu tuleb patrull kohale saata. Telefonikõnede hulka arvatakse nii nendesamade luulude käes kannatajate kõned kui ka näiteks teated nädalavahetuse korterivarguste kohta.
Esmaspäeviti moodustavadki vargusteated kõnede hulgas tavapärasest suurema osa, sest pikanäpumehed eelistavad mõistagi tegutseda nädalavahetustel, kui pererahvast kodus pole. Sissemurdmisteate peale ei lähe üldjuhul kohale mitte patrull, vaid operatiivgrupp.

Erinevalt päästeteenistusest saab politsei siiski suhteliselt vähe valeväljakutseid – kui tegu pole vaimselt haige inimesega, võib valeväljakutse päädida tülika kohtuprotsessiga. Helistajad soovivad juhtimiskeskuse tööga seotud infot, mõni tahab aga lihtsalt politseinikke solvata. Sageli küsitakse juhtimiskeskuselt ka õiget kellaaega.
Rohkem väljakutseid

Toomas Raig alustas tööd politseikorrapidajana 1991. aastal. Ligi 14 aastaga on väljakutsete hulk ja sisu muutunud. «Mida aasta edasi, seda vähem kutsutakse politsei välja seoses aastavahetuspidustustega,» räägib ta. «Inimesed on intelligentsemaks muutunud.»
Raig kinnitab, et juhtimiskeskusest vaadates on maailm praegu – võrreldes üheksakümnendate aastate algusega – elamiseks märksa parem koht.

Samas on väljakutsete ja kõnede hulk Raigi sõnul tohutult suurenenud. Põhjus lihtne – võrreldamatult suuremal hulgal on kõikvõimalikke sidevahendeid, eelkõige mobiiltelefone: «Inimestel on telefon kaasas ja mida nad märkavad, selle peale nad ka helistavad.»

Lisaks telefonide hulga kasvule mõjutab Raigi hinnangul kõnede hulka ka kodanikuteadvuse areng – järjest suurem osa inimesi mõistab, et näiteks tee ühest servast teise tuigerdav
auto pole ainult roolis istuja, vaid kõigi probleem.

Tehnoloogiline hüpe

Riia tänava politseimajas asuv juhtimiskeskus on uhiuus – see kolis sinna Vanemuise tänava politseimajast alles 23. detsembril. Projektor kuvab seinale suure Tartu kaardi, millelt saab näha asukohamäärangusüsteemiga GPS varustatud patrullide asukohti.
Kaardile võib kuvada ka terve Lõuna-Eesti koos sellel sibavate täpikeste ehk politseiautodega.

Vanemuise tänava majas polnud juhtimiskeskusel digitaalset kaarti ega asukohamäärangusüsteemi. «Me leiutasime sinna magnetkaardi,» selgitab Raig. «Panime kaardile nupud, iga nupu peale oli kleebitud ühe patrulli kutsunginumber. Liigutasime neid nuppe vastavalt sellele, milline auto parajasti millises piirkonnas patrullis.»

Peamine abimees oli siiski korrapidajate hea mälu. Nõnda on uued digitaalkaardid ja asukohamäärangusüsteemidki praegu pigem hästi sissetöötatud mälu toetuseks, sest enamasti teab juhtimiskeskuse töötaja peast, kus asuvad Tartu tänavad ning liikvel olevad patrullid.

Uus juhtimiskeskus on politseiameti Lõuna prefektuuri uude majja tehtud investeeringutest kulukaim – arvutid, projektorid ja kuvarid läksid maksma 260 000 krooni.
Sellest summast on välja arvatud politseimaja enda kümnete kaameratega turvasüsteemid, mida juhitakse täpselt sama moodi juhtimiskeskuse ruumist.

Piisab küla nimest ning juhtimiskeskuse töötaja kuvab oma arvutiekraanile küla ja seejärel majad. Tartu kaardil on elamud tähistatud ka numbritega. Juhul kui väljakutse on linnast, võtab juhtimiskeskuse töötaja ühendust sündmuskohale kõige lähemal asuva patrulliga.

Kui väljakutse on maalt, helistab ta vajadusel piirkonnakonstaablile.
Aegajalt tuleb ette ka, et inimene saab juhtimiskeskusele küll helistada, ent ei jõua või ei suuda oma asukohta teatada. Siis peab politsei selle väljaselgitamiseks kasutama oma rikkalikke andmebaase.

Kõik sissetulevad kõned säilitatakse nii audiofailidena kui kirjapanduna serveris. Vähe sellest – kogu info dubleeritakse ka paberile. Sissetulevad kõned püsivad politseiserveris audiokujul üle aasta, tulevikus ilmselt kauemgi.
Varem võtsid kõnesid vastu politseikorrapidajad, edaspidi teevad seda tööd nii konstaablid kui ka eraisikutest spetsialistid.
Korraga tegeleb juhtimiskeskuses väljakutsete vastuvõtmisega neli inimest. Igal töökohal on kaks arvutit, mis võimaldab rohkem programme avatuna hoida.

Praegu veel teenindab Lõuna prefektuuri uus juhtimiskeskus ainult Tartu maakonda, kuid selle aasta jooksul lisanduvad ülejäänud viis Lõuna-Eesti maakonda.

Terve Lõuna-Eesti hõlmamise järel peaks Tartu juhtimiskeskusesse tulevate väljakutsete hulk suurenema kolmandiku võrra.
Vanast juhtimiskeskusest Vanemuise tänavas võtsid politseinikud kaasa miilitsaajast pärineva kella Elektron. Teadagi – nõukogude tehnika on endiselt lollikindel ja usaldusväärne.