Eesti enesetappudest priiks

Airi Värnik ja Kairi Kõlves kirjutavad suitsiididest Eestis – tegelikult on enesetapud välditavad, aga ennetustöö on raske ning seda tuleb teha põhjalikult.

Eestis läheb igal aastal vabasurma 350-400 inimest, seega nii palju kui on päevi aastas. Vaid üksikud vabatahtlikult lahkunud pälvivad üldsuse tähelepanu. Ja sedagi vaid mõne stiililise erakordsuse tõttu, mitte teadvustamaks, et suitsiidisurma on võimalik ära hoida, kui sellesse investeerida kas või samapaljukest kui liiklusohutusse. Inimkaotused suitsiidi tõttu on suuremad kui liikluses, kus hukkub aastas umbes 250 inimest.

Eesti iseseisvusperioodil on endalt võtnud elu 6300 inimest, neist 80 protsenti mehed, eelkõige tööealised mehed. Võrreldes teiste Euroopa maadega on eriti meeste suitsiidide suhtarvud väga kõrged: «vana» Euroopa keskmine – 16, meil – 46 meest 100 000 mehe kohta.

Probleem ei ole üksnes suitsiidisurm. Kui võrrelda suitsidaalsust jäämäega, moodustavad enesetapud jäämäe veepealse osa. Teadlaste hinnangul sooritatakse ühe enesetapu kohta 10–40 katset, seega sooritatakse Eestis aasta jooksul umbes 3500 – 16 000 enesetapukatset. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi uuringud näitavad, et suitsiidikatseid sooritavad sagedamini naised, riskigrupiks mõlemal sool 15–29-aastased noored.

Surm ei tule kohe

Suitsiidile eelneb ettevalmistav periood, mis võib kesta paarist nädalast aastateni. Suitsiidiprotsess surmasoovi ja enesetapumõtetena saab alguse mitmesuguste elusündmuste, inimese enda reaktsiooni laadi ja eelsoodumuste koosmõjust sõltuvalt. Enesetapule mõtlevaid inimesi on 100–200 korda enam kui enesetapu sooritanud inimesi, mis tähendab, et umbes 35 000 – 80 000 inimest aastas kaalub probleemi lahendusena elust lahkumist. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi uuringu andmetel on juba 15–19-aastaste hulgas 13 protsenti neid, kes on mõelnud eneselt elu võtmisele.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed. Riskiteguriteks on rasked haigused, konfliktid perekonnas, koolis ja tööl, lahkuminek, töötus, majanduslikud raskused, raskesti talutavad elusündmused, mis kombineeruvad depressiooniga, alkoholi ja narkootikumide väärtarvitamisega. Raskused igapäevaeluga võtavad rõõmu, energia ja aja, seega lõikavad ära ka sotsiaalsed suhted, mis omakorda jätab inimese ilma sel ajal nii vajalikust teiste inimeste toetusest. Murelik inimene jääb/jäetakse üksi.

Valiku küsimus

Palju oleneb inimese meelelaadist, sellest, kuidas ta eluraskustesse suhtub ja kui ulatuslik on ta toimetuleku arsenal. Surm kui valik, reeglina emotsionaalne otsustus, on igal juhul sõnum, mis jutustab ülesaamatust konfliktist iseendaga ja on etteheiteks ümbritsejatele.

Vaid väiksel osal enesetapjatest esineb raske vaimuhaigus (Eesti andmetel 6 protsenti), ja siingi on enamasti probleemiks sotsiaalne toimetulematus, mida asjade vastava korraldusega oleks võimalik leevendada. Suitsiidikatse sooritanutel esines 77 protsenti depressiooni sümptomeid, Eesti Terviseuuringu andmetel on depressiooni sümptomeid 11 protsendil täiskasvanud elanikkonnast, Euroopas keskmiselt hinnatakse depressiooni esinemus 5 protsendile. Lähtuvalt tõdemusest, et suitsiide on võimalik ennetada, et depressioon on ravitav ja et moonutatud elukvaliteeti on võimalik parandada, on 15 riiki on ühinenud euroliidu projektis «European Alliance Against Depression» (EAAD).

Projekti eesmärk on teha usutavaks see, et depressioon võib olla eluohtlik, et seda on võimalik varakult ära tunda ja ravida, et ravi võib algstaadiumis piirduda vaid eneseabiga, et psühhiaatri teadmiste kasutamine ei ole mitte hulluse, vaid tarkuse tunnus. Lisaks rahvavalgustusele on olulisel kohal koostöö perearstidega, esmatasandi abistajate koolitus, eripakkumised kõrge riskiga gruppidele ja eneseabiga seotud tegevused.

Projekti eestikeelseks nimetuseks sai «Eesti depressioonivabaks». Gotlandil analoogilise projekti läbi viinud kolleeg Wolfgang Rutz peab seda pisut meelevaldset tõlget suurepäraseks, kuna ta Baltikumi sõbrana mäletab ja hääldab hästi laulva revolutsiooni aegset loosungit «Eesti vabaks». Tema arvates on ülim aeg ühendada taas jõud, kuid nüüd egiidi all «Eesti depressioonivabaks», et säästa elusid.

Statistikat

• Varem võistlesid maailmas esikoha pärast suitsiidikordaja kurvas pingereas Baltimaad ja Venemaa, nüüd on Leedu kindlalt tipus suitsiidikordajaga 44 juhtu 100 000 elaniku kohta.

• Venemaa on kannul 36-37 juhuga ning Valgevene (33) ja Kasahstan (32) järgmised

•Siis tulevad Eesti ja 2002. aastal oli Eesti suitsiide 100 000 elaniku kohta 26, Lätis 27.

• Eesti suitsiidisuremus on Põhjamaadest 2,5 korda (seal on keskmine 10-11 juhtu 100 000 kohta) kõrgem.

• 1994. aastast, mil Eestis ja paljudes teistes postsovetlikes maades oli kõikide halbade näitajate buum (suitsiide 614 juhtu), on Eesti ja Läti trendid languses, Leedu jätkab kõrgel.

Tagasi üles