Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdsest peavad autokooli õppurid juhiloa saamiseks läbima kahe aasta jooksul riski vältimise õppe ja libedasõidu, mida suviti saab teha vaid Tartu ja Pärnu kunstlibedarajal, kirjutab SL Õhtuleht.
Määruse järgi võib libedasõidu riski vältimise sõiduõpet korraldada selleks kohandatud muuks liikluseks suletud aasta läbi töötaval kunstlibedakattega õppeväljakul või 1. detsembrist 31. märtsini loodusliku libedaga õppeväljakul.
Riskivältimise koolituse raames tuleb sõita tund aega linnaliikluses ehk näidata, mida õppur on autokoolis omandanud, seejärel läbida viis tundi teoorialoengut, kus räägitakse süvendatult autokoolis õpetatu üle, ning lõpuks läbida libedarajal kuus sõidukorda ehk kolm tundi.
Õpet saab teha ühe aasta jooksul, kui esmase juhiloa kättesaamisest on möödas 11 kuud. Kui juht õpet ei soorita, peab ta veel kaks aastat rohelise vahtralehega sõitma.
Majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Andres Harjo ütleb, et kui varem tegid autokoolid talviti õppesõitu tänavatel, mis oligi justkui libedasõidukoolitus, siis selline haltuura pidi lõppema.
«Linnatänavatel ei saa ju järsult pidurdada, teha ümberpõikeid, kurvis sõita,» sõnab Harjo.
Autokoolid tegid libedasõitu suisa suvel - inimene tuli suvel kooli ja suvel sai ka lõppastmekoolituse.
«No asi lõhnab millegi naljaka järele, sest suvel ei saa teha libedasõitu ilma tehislibedakatteta,» on ta kindel. «Nüüd keerasime kraane natuke koomale ja häda käes.»
Tartu sõiduõpetaja Leho Lukjanovi hinnangul pole seda õpet vaja. Ta ütleb, et kui inimene saab esmased juhiload näiteks oktoobris, siis kahe aasta jooksul, kui peab tegema libedasõitu, sõidab ta niikuinii kaks talve libedal.
«Kui esmased load lõppemas, peab ta minema kunstlibedakattega väljakule, et teha ära libedasõit. Selleks ajaks on ta juba kaks aastat autosid sodiks ja inimesi surnuks sõitnud, siis läheb libedarajale ja saab tohutu targaks,» muigab Lukjanov määruse üle.
Kuigi riski vältimise koolitust tohivad korraldada kõik autokoolid, paneb piduri peale asjaolu, et kunstlibedakattega väljak on vaid Tartus (Autosõit) ja Pärnus (Aide). Kolmandat ehitatakse Tallinna.
Osa autokoolide hinnangul tekib probleeme ka talvel vajalikes mõõtmetes libedaraja leidmine. Üks variant oleks näiteks järvejää, kuid kõik sõltub ilmaoludest.
Uus määrus puudutab umbes 16.000 õpilast, kes saab igal aastal kätte esmase juhiloa.
Autokoolide hinnangul hakkab määrus kõige rohkem peavalu valmistama näiteks Kuressaare või Narva õppurile, kes peab riski vältimise koolituse läbimiseks sõitma maha sadu kilomeetreid.
Kui B-kategooria luba läheb õppurile tavaliselt maksma 6000-8000 krooni, siis riski vältimise koolituse eest tuleb maksta juurde keskmiselt 1100-1300 krooni.