Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annelinna kavandatava Tartu spordimaja projekt peaks valmima veel käesoleval kuul ja ehitus algama mais, kuid seni puudub linnal selge ülevaade, kui suured võiksid olla hoone hoolduskulud.
Linnapea Laine Jänes ja linna spordibaaside direktor Raido Mägi kinnitasid kui ühest suust, et umbes 60 miljonit krooni maksma mineva Tartu spordimaja võimalikest ülalpidamiskuludest saab rääkida alles pärast hoone ehitusprojekti valmimist.
Hoolduskulude ülevaate peaks aga veebruari jooksul koostama maja uus projektijuht, kelle leidmiseks kestab konkurss 24. jaanuarini.
Miljon oleks mõistlik
Praegu saavad spordimaja rajamisega seotud inimesed tugineda vaid Raido Mäe tehtud umbkaudsetele arvutustele.
Mägi on võtnud aluseks Turu tänav 8 uue võistlussaali tunnihinde 150 krooni (see on mõeldud linnalt noortesporditoetust saavatele klubidele, kes oleksidki spordimaja põhikasutajad), kandnud selle üle spordimajale ja saanud sedaviisi tulemuse: linn peaks maksma spordimajale aastas dotatsiooni 900 000 kuni miljon krooni.
Linna toetussumma vähendamiseks tuleks saali kasutamise tunnihinda tõsta. Raido Mäe hinnangul sunniks see ehk klubisid rohkem mujalt lisaraha otsima.
Praegu loodetakse peaasjalikult linna makstavale pearahale, mis Mäe väitel on mõne klubi eelarvest isegi 90 protsenti ehk natuke liiga palju.
Linnapea seevastu pidas umbes miljonikroonist dotatsiooni mõistlikuks suuruseks võrdluseks tõi Laine Jänes Raadile kavandatud linnahalli, mis vajanuks eelarvestuste kohaselt linnalt aastas toetust üle kolme miljoni krooni ega pidanud noorteklubidele saali rendihinna tõstmist otstarbekaks.
Kaheksa kuud tegutsenud Rakvere spordikeskuse direktor Allan Jaakus kinnitas, et kui Tartu spordimaja saaks linnalt miljon krooni aastas ja teeniks teist sama palju ise juurde, siis peaks see omadega välja tulema küll. Ka Rakvere keskust toetab linn aastas umbes miljoni krooni eest, märkis Jaakus.
Tartu linnajuhid on aga avaldanud arvamust, et lisaks treening- ja võistlustegevusele võiks Ihaste tee äärde kerkivas spordihallis korraldada ka kõikvõimalikke üritusi ning miks mitte ka kontserte.
Allan Jaakus kiitis seda ideed, kuid hoiatas ka ette, et sellistele asjadele tuleks tähelepanu pöörata juba projekteerimisel. Ta pakkus, et Tartu spordimaja eestvedajad võiksid vabalt ka Rakvere kolleegidelt nõu küsida.
«Pole ju mõtet ise jalgratast leiutada,» nentis Jaakus abivalmilt. «Spordihoonet ei saa ehitada nii, et kui maja on valmis, siis hakkad näiteks elektri tarvis lisajuhtmeid vedama või ruume ümber paigutama.»
Tallinna Rocca al Mare suurhalli turundusjuht Helen Loov-Laht ütles, et kuna Tartu spordimaja esimene funktsioon on ikkagi sportimisvõimaluste pakkumine, siis poleks majanduslikult eriti otstarbekas investeerida kõikvõimalikesse erilahendustesse ja sisseseade muretsemisse keerukate ja suurejooneliste projektide tarvis.
Üritusteks vaja lisatööd
Suuremate ürituste tarvis tuleks Helen Loov-Lahe kinnitusel juba ette mõelda hoone mahutavusele, konstruktsioonide kandevõimele, riietus-, abi- ja kõrvalruumidele, toitlustusteenistusele jne.
Raido Mägi märkis, et Tartu spordimaja projekteerimisel on juba arvesse võetud, et sealt saaksid otseülekandeid teha raadio ja televisioon, mõeldud on sellele, et lae alla saaks riputada lisavalgustust ning et vajadusel saaks hoonesse ka suure voeautoga sisse sõita.
«Ettevalmistused teeme ära, iseküsimus on see, kas lisavarustuse suudame kohe halli avamiseks sisse muretseda. Pigem lükkub see siiski tulevikku,» lisas Mägi.
Tartu spordimaja peaks valmima tuleva aasta alguses, see avatakse loodetavasti veebruaris võistlusega Miss Valentine. Spordimaja nimeks saab A. Le Coq Sport, Tartu õlletehas maksab nime eest 15 miljonit krooni.