:format(webp)/nginx/o/2013/09/04/2022593t1hecdf.jpg)
2000. aastal Vene allveelaeval Kursk hukkunute omaksed on esitanud Euroopa inimõiguste kohtule apellatsiooni, milles nõuavad katastroofi uut uurimist, vahendab BBC.
Kurski katastroof jõuab Euroopa inimõiguste kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
50 hukkunud madruse perekonda esindava advokaadi Boris Kuznetsov sõnul kavatsetakse vaidlustada Venemaa kohtu otsus, mis laevaõnnetuse uurimise lõpetas.
Advokaadi sõnul leidub tõendeid selle kohta, et osa madruseid oli elus veel tunde pärast allveelaeval toimunud plahvatust.
Barentsi merel allveelaeva Kursk pardal hukkus 2000. aasta augustis 118 meremeest. Asjatundjate hinnangul oli tegemist suurima laevahukuga Venemaal pärast Teist maailmasõda.
Sõjaväeprokurörid lõpetasid õnnetuse uurimise 2002. aasta juulis. Uurimise lõppaktis seisab, et pärast Kurskil toimunud plahvatust ei elanud ükski pardal viibinu nii kaua, et teda oleks olnud võimalik päästa.
Paljud usuvad aga, et 23 plahvatuse üle elanud madrust oleks saanud päästa, kui Venemaa laevastik oleks piisavalt kiiresti reageerinud.
Madrus Dmitri Kolesnikovi kehalt leiti pärast Kurski ülestõstmist kiri, mille kohaselt oli grupp madruseid allveelaeva ühte sektsiooni lõksu jäänud. Nad surid alles mitu tundi pärast plahvatust lämbumise tagajärjel.
Hukkunute omaste sõnul ei looda nad kohtu abiga saavutada rahalist kompensatsiooni, vaid tahavad üksnes teada tõde selle kohta, miks keegi Kurskilt eluga ei pääsenud.