Kultuuriaasta väljapaistvaimaks sündmuseks osutus kirjandusfestival

Aasta kultuurisündmus

Kirjandusfestival «Prima vista»

Festivali juhatuse liige Ilona Smuškina

Miks sai esimest korda peetud «Prima vista» parimaks kultuurisündmuseks?

See üritus oli oodatud. Tartus on ju nii palju kirjanikke ja üldse loomingulisi inimesi. Ükskord olin kultuuriosakonnas ja arutasime Katriin Fisch-Uibopuuga, et Tartus võiks toimuda üks suur kirjandusüritus. Me olime raamatukogus valmis seda korraldama ja linn oli valmis toetama.

Kas mõni eriti hea tegija või sündmus jäi aunimetuste saajate hulgast välja?

Seoses «Prima vistaga» toimus meil heategevusprojekt «Öökull», mis lõppes raamatu ilmumisega. See oleks väärinud esiletõstmist. Minu meelest võiksid olla aunimetuste saajate hulgas ka kultuuriga seotud heategevusprojektid.

Mis oli mulluses kultuuriaastas eriti rõõmustavat või sellist, mida võinuks paremini teha?

Minule meeldib, et Tartus pööratakse kultuurile nii suurt tähelepanu. Ma arvan, et Tartul on vedanud praeguse linnavalitsusega, kes toetab kultuuri. Möödunud aastal veendusin selles taas. Et linnapea Laine Jänes on ise kultuuri esindaja, siis ma loodan, et selline toetus jätkub.

Et midagi mulluses kultuurielus läks halvasti, ei oska ma küll öelda.

Kui kaugel on teise «Prima vista» korraldamine, mis peaks tulema 5. ja 6. mail?

Juhatus on käinud mitu-mitu korda koos, toimkonnad töötavad ja plaanid on peaaegu valmis.

Eelmisel aastal oli festivalil üle saja ürituse. Sel aastal püüame korraldada üritusi vähem, et tähelepanu langeks rohkem võtmesündmustele. Ja mis on eriti huvitav – Chalice andis nõusoleku olla «Prima vista» päevajuht.

Aasta kutseline kooslus

Tartu Mänguasjamuuseum

Muuseumi direktor Tiia Toomet

Miks valiti parimaks kutseliseks koosluseks just mänguasjamuuseum?

Ma arvan, et meie koostöö pärast. Meil on fantastiline kollektiiv ja meiega on kokku mänginud ka sisekujundajad.

Minu meelest näitab kutselise koosluse aunimetuse ja ka publikupreemia andmine mänguasjamuuseumile sedagi, et lastele suunatud asutusi ja üritusi on Tartus vähe. Inimestele on tähtis, et neid rohkem tähele pandaks. Lapsed on ju olulised meile kõigile.

Kas teie meelest jäi mõni kollektiiv või looja auhinnakandidaatide hulgast teenimatult välja?

Kindlasti jäi, näiteks süvakultuurist, kirjandusest. Madis Kõiv või Ene Mihkelson – sellised inimesed ei satu eriti kergesti niisuguste preemiasaajate hulka. Võibolla see, mida siin auhinnatakse, on rohkem selline nähtavam kultuur, millest saab osa rohkem inimesi.

Mis valmistas teile mulluses Tartu kultuurielus kõige rohkem rõõmu või kurvastust?

Mul on hea meel «Prima vista» üle. Üks selline suur kirjandussündmus kulub Tartule tõesti ära ja tuli esimese korra kohta ka päris hästi välja. Ja võibolla see, et tulnud on noori tegijaid, kes on hakanud vedama niisuguseid kultuurisündmusi.

Mida eriti tähtsat on praegu teoksil mänguasjamuuseumis?

See on filmi- ja teatrinukkude maja, mida praegu Phare rahaga ehitatakse ja mis peab valmis saama juuni lõpuks. Ekspositsiooni tegemine lõpeb novembris-detsembris. Selles majas võib näha ka filmi- ja teatrimaailma köögipoolt ja lisaks vaatamisele ka midagi teha.

Aasta harrastuslik kooslus

Näitemänguselts Vilde Teater

Projektijuht Ly Brikkel

Mis tõi «Tagahoovi» etendanud Vilde Teatrile kultuuriaasta parima harrastusliku koosluse aunimetuse?

Rahva hulgas oli olemas ootus. Oskar Lutsu «Tagahoovis» on märk, mida inimesed teavad. Seda on ka Vanemuise laval mängitud. Meie publiku hulgas oli palju neid, kes tulid pärast etendust ütlema, et neil oli huvitav võrrelda rahvateatri ja 15 aasta tagust Vanemuise lavastust.

Muide, nende inimeste hulgas, kes tulid Vilde Teatrisse, et olla harrastusnäitlejad «Tagahoovis», oli väga palju selliseid, kes olid proovide alguses töötud. Enamik neist leidis aasta jooksul proovide tegemise ajal endale töökoha. Nii et tegelikult oli see pigem suur sotsiaalprojekt, mis õhutas elus edasi jõudma ja mitte alla andma.

Kas midagi oli mulluses kultuuriaastas sellist, mida võiks paremini teha?

Ma olen loomult optimistlik ja neid asju, mis võiksid paremini olla, on mul hetkel väga raske välja tuua.

Siiski tuleb meelde, et samal päeval tänavareiviga toimus alternatiivne noorteüritus raeplatsil. See oli hästi korraldatud, aga pani jälle mõtlema, et Tartu on väike linn: kultuurikorraldajad peaksid paremini kavandama, millal midagi teha, et ei oleks ajalist kattumist.

Mis on näitemänguseltsil Vilde Teater praegu käsil?

Tuleme välja tubateatri etendusega. Lavastab Raivo Adlas, aluseks on Charles Bukowski tekst, eesmärk on jõuda üle-eestilisele harrastusteatrite festivalile.

Suvel tuleb Aapo Ilvese kirjutatud lõunaeestikeelne ja -meelne lusti- ja mängutükk «Sanna takah tiigi man», lavastab taas Raivo Adlas. Etendused on Tiigi tänaval.

Aasta rahvakultuurikandja

Koorijuht Alo Ritsing

Mis saite just teie aasta rahvakultuurikandja aunimetuse?

Minu autasustamine ei lähtunud võibolla ainult möödunud aasta tööst, eks avaldanud vist mõju ka see, et olen juba kaua rahvakultuuri teinud. Muidugi, oluline oli ka eelmise aasta laulupidude juhtimine Tartus ja Tallinnas.

Kas oli mõni selline kollektiiv või isik, kes jäi teie arvates aunimetuse saajate hulgast välja?

Oleksin tahtnud näha aunimetuse saajana – oli ka nominent – Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori eesotsas Vaike Uibopuuga. Nad oleksid väga väärinud siin laval seismist.

Mis valmistas teile möödunud aasta Tartu kultuurielus erilist rõõmu ja mis oleks võinud paremini olla?

Ma olen naaberalade suhtes mingil määral ebakompetentne, ma ei jõua alati sinna, kuhu ma peaksin jõudma. Äkki võiksin vastuse võlgu jääda.

Mis on teil oma loomingulises tegevuses parajasti käsil sellist, mis jõuab varsti kuulajate ette?

Kontserte ja dirigeerimisi on kogu aeg, see on koorijuhi töö. Muu hulgas algatasime kontserdisarja «Tartu Akadeemiline Meeskoor Eesti raekodades». Tartus oleme juba laulnud.

Mulle oli suureks auks, et mind seoti mulluse üldlaulupeoga. See on toonud mulle palju tunnustust, aga see tunnustus ei ole ainult mulle, vaid kõigile neile, kellega koos me tegutsesime.

Ja nüüd on meil ees «Gaudeamus», mis toimub Tartus aastal 2006, kui möödub 50 aastat esimesest üliõpilaslaulupeost meie linnas. See on väga suur ettevõtmine. Ma olen selle, 15. «Gaudeamuse», muusikatoimkonna esimees.

Aasta produtsent

Krista Ojasaar

Kas tiitli võitmine üllatas?

Üllatas ikka, sest ma ei pea ennast eriliseks produtsendiks.

Mis võis olla teie trumbiks teiste ees?

Tõenäoliselt see, et olin seotud kahe suure üritusega: kirjandusfestivaliga «Prima vista» ja Vanemuise kultuuritänavaga. Vahest see kallutas kaalukausi minu poole.

Mis eelmisest aastast kultuuri vallas kõige enam meeldis?

Ma eelistan kirjandusega seotud asju ja selles vallas oli palju huvitavat, kuigi igale poole ei jõudnudki.

Tegelikult tõstaks esile Ene Mihkelsonile pühendatud konverentsi. Tegemist on väga hea eesti proosakirjanikuga, kuid konverents jäi ehk laiema publiku silme eest kõrvale.

Mina asetaksin Ene Mihkelsoni tegelikult lausa Anton Hansen Tammsaare kõrvale. Ta on suur romaanikirjanik, kes on siiani liiga vähe tähelepanu saanud.

Mis oli aga läinud aasta suurim pettumus?

Kohe ei tulegi midagi ette. Kahjuks ei oska öelda.

Mis sel aastal plaanis on?

Sel aastal on taas «Prima vista» ja Vanemuise kultuuritänava festival.

Eks me üritame neid kahte üha põnevamaks muuta ja huvitavaid näitusi ning esinejaid pakkuda.

Näiteks 20. mail peetaval Vanemuise kultuuritänava festivalil saavad linlased tasuta kuulata Julia Bomanit ja teisedki üritused on peaaegu kõik tasuta.

Aasta looja

Ain Mäeots

Kas tiitli võitmine üllatas?

Selles suhtes üllatas, et olime Peeter Lauritsaga valmis hästi kurjaks vastureaktsiooniks. «Mullatoidu restorani» teema tekitab ju paljudes inimestes protesti ja kaitsereaktsioone. Seetõttu on mul tiitli üle hea meel.

Mis võis olla teie trumbiks teiste ees?

Jumala eest, ma ei oska niimoodi mõelda. Ju jõudis sõnum inimestele kohale ja nad pidasid seda praegusel ajahetkel oluliseks.

Mis eelmisest aastast kultuuri vallas enim meeldis?

Ma olen nüüd kümme aastat Tartus elanud ja viimastel aastatel on Tartu keskkond minu meelest tõeliselt muutunud. Kümme aastat tagasi esindas Tartu vaimu vähemalt minu silmis väljaveninud kampsunitega illegaalne seltskond. Kuid nüüd on kõik muutunud ja Tartu kultuurikeskkonna hõng on kuidagi hästi õige.

Mis oli aga suurim pettumus?

Ma ei tahaks midagi eraldi välja tuua, sest ma ei usu, et looja teeks midagi meelega halvasti. Ikka tahetakse midagi öelda või lihtsalt hästi teha. Seetõttu ei taha ma põhimõtteliselt kedagi ega midagi selles osas esile tuua.

Mis sel aastal plaanis on?

Praegu on esiplaanil muidugi «West Side Story» ja sinna läheb mu energia varahommikust hilisõhtuni.

Kuid mind erutab juba mõte, et saan varsti tegelda ühe setukeelse asjaga – see on laulumäng ühest kuulsaimast Setumaa laulikust Hilana Taarkast ja mõneti on see ka lugu setu kultuurist ning ajaloost. Tüki on kirjutanud Kauksi Ülle ja sinna on peale Vanemuise trupi kaasatud ka palju setusid.

Aasta noor looja

Jarek Kasar (Chalice)

Kas tiitli võitmine üllatas?

Mingil määral üllatas, sest mulle oli eelmine aasta kogumise aasta. Kuigi aasta oli sellele vaatamata päris raske.

Kuid mis võis olla teie trumbiks teiste ees?

Mul polnudki mingit trumpi. Tartus on päris palju selliseid tublisid noori ja kellelegi peab ju andma. Ma kandideerisin eelmisel aastal ka ja ehk mõeldi, et anname siis talle nüüd ikka ära. Kui sulle meeldib su tegevus, siis saab seda teha ka auhindadeta.

Auhind on samas respect ja see on mulle tähtsam kui mingi rahaline preemia.

Mida tahad: respekti, feimi või sulli?

Feimi kindlasti, sulli ehk sularaha tahab igaüks ja seda on ju eluks vaja. Respekt on tore, aga kui austad iseennast, siis piisab sellest täiesti.

Mis eelmisest aastast kultuuri vallas enim meeldis?

See on raske küsimus, sest Tartus toimus päris palju üritusi. Kuid esile tõstaksin pigem ühe inimese, kes pole piisavalt tähelepanu saanud: väga kaua noortega tegelnud Roll ehk Roland Sutt.

Mis oli suurim pettumus?

See on ehk vaid kaudselt kultuuriga seotud, kuid kõige enam käivad pinda need kuradi Rüütli tänava valgustid. Kõnnid öösel ja lihtsalt ei saa liikuda, sest valgus paistab eredalt silma. Kuid see on kultuur ikka ka, sest alguses lähevad valgustid sirgelt ja siis äkitselt juba kultuurselt ehk hästi segamini. See lambikultuur mulle ei meeldi.

Millega sellel aastal üllatad?

Märtsis tuleb album. Samuti tahaks anda veel unplugged kontserte, kus esinen mina, klaver ja Hannaliisa.

Aasta kultuurikajastaja

Andres Keil

Kas tiitli võitmine üllatas?

Mis ma ikka oskan sellele küsimusele vastata. Inimene peab tegema oma tööd ja käima valitud rada.

Mis võis olla teie trumbiks teiste ees?

Loomulikult interdistsiplinaarsus.

Mis eelmisest aastast kultuuri vallas kõige enam meeldis?

Kultuurist kirjutajana ei saa never kasutada kategooriaid: meeldib, ei meeldi. Asju tuleb vaadelda kompleksselt – kas nad toimivad või ei toimi, kas see aitab arengule kaasa või ei aita.

See pole küll kõige seksikam vastus, kuid ma arvan, et Tartu on üks vähestest kohtadest Eestis, kus on põhimõtteliselt võimalik teha kaalukaid ja niiöelda mitteseksikaid ning mittekommertslikke asju.

Ma siiralt loodan, et Tartu linnavalitsus annab üha enam juurde seda raha, mis võimaldab teha erinevaid kultuuriprojekte.

See on eelarverida, mis peaks poliitikutele sobima, need üritused toidavad seda linna.

Mis oli kõige suurem pettumus?

Mulle ei meeldi mõtlemata ja kindla peale rahanumbrite lugemine.

Eks see Vanemuise teater ole.

Mida lugejad sellel aastal Andres Keililt oodata võivad?

Ausust.

    Tagasi üles