Kaitseväe endise juhataja Aleksander Einselni väitel veeti Estoniaga kõikvõimalikku venelastelt ostetud sõjatehnikat. Õhuväe endine ülem Urmas Roosimägi nägi oma silmaga, kuidas ühest Vene väeosast rakett Rootsi müüdi, kirjutab SL Õhtuleht.
Einseln: Estoniaga veeti automaate, kuulipildujaid ja rakette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1990-ndatel müüsid Vene sõjaväelased Eestis kõike - näiteks automaate, kuulipildujaid, tankitõrjesüsteeme ja kaasaskantavaid seniitraketikomplekte Strela, väidab kaitseväe endine ülem Aleksander Einseln ajalehes Kom¬so¬molskaja Pravda.
Rootsi müüdud sõjavarustus laaditi rahumeeli reisilaevale Estonia. Einseln lisas, et tal on siiski raske uskuda, et Vene eriteenistused Estonia põhja lasid.
Vene lehe väitel kinnitas õhuväe endine ülem kolonel Urmas Roosimägi Rootsi telesaates «Raport», et nägi oma silmaga, kuidas Vene sõdurid rootslastele müüdud raketi salakaubana teele saatsid.
Roosimäe südamepuistamist püüab aga kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna kapten Peeter Tali ümber lükata.
Tema väitel muutsid rootslased koloneli lauset: «Meie ohvitser ütles sõna «tõenäoliselt», kuid rootslased lõikasid selle välja.»
Rootslaste pingsat huvi Eestis tegutsenud Nõukogude Liidu vägede tehnika vastu kinnitas mõni aeg tagasi SL Õhtulehele ka kindralmajor Ants Laaneots, nimetades ka toonast õhukaitsediviisi ülemat Abdurahmanovit.
«Tol ajal tulid meile pidevalt teated, et see diviis äritseb kõige rohkem,» meenutas Laaneots. «Abdurahmanovi õhukaitsediviis oli toona üks võimsamaid Liidu territooriumil.»
«1990ndatel arendasid venelased uut tehnikat, mis aitas õhus eristada enda lennukit võõrast. See oli tehnoloogiliselt väga kõrgel tasemel aparatuur. Kuid tehnikat sai kasutada ka teistel eesmärkidel ning just see huvitaski Rootsi armeed,» selgitas Roosimägi Venemaa ajalehes.
«Kui nad sellise tehnika oleksid kätte saanud, oleksid nad ka ise suutnud taolise radari ehitada.»
Ajalehe American Free Press ajakirjanik Christopher Bollyn väidab avalikus kirjas Rootsi ekspeaministrile Carl Bildtile, et lisaks sõjavarustuse vedamisele 14. ja 20. septembril 1994 on nüüd tõendeid, et ka 27. septembril veeres Estonia pardale hulk salakaupa.
Tema sõnul on selgunud seegi, et sõjatehnika polnud mõeldud Rootsi sõjaväele, vaid rändas Egiptuse kaudu ilmselt Iisraeli. Samuti teadvat Bollyn, et 28. septembriks 1994 tellis Estonia omanikfirma Nordström & Thulin sadamast Arlanda lennuväljale tugevdatud eskordi.
Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas eile keskfraktsiooni algatust luua uurimiskomisjon, kes hakkab selgitama Estoniaga Eestist sõjatehnika väljavedu. Uurimiskomisjoni loomise eelnõu jõuab parlamendis esimesele lugemisele järgmisel nädalal.