Tänavu lõpetavad esimesed tudengid rahvusvahelise kolm pluss kaks kõrgharidussüsteemi järgi bakalaureuseõppe, ülikoolide rektorid jäid õppeajareformi otstarbekuse osas eriarvamusele.
Esimesed tudengid lõpetavad kolmeaastase bakalaureuseõppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo toonitas, et uuendus kõrgkoolisüsteemis järgis ülemaailmseid trende ja laiendab tudengite võimalusi liikuda mööda Euroopa ülikoole.
«Uuel kõrgharidussüsteemil oli kaks peaeesmärki esiteks suurendab see efektiivsust,» selgitas Aaviksoo. «Kõigi ametikohtade jaoks pole oluline nelja-aastane õpe, teiseks, nüüd on spetsialistikraad magistrikraad, üle poole bakalaureustest peaks minema magistriõppesse.»
Tallinna Ülikooli asutava kogu liige Rein Raud hindas aga kolmeaastast bakalaureuseõpet enamikule tudengitele liiga lühikeseks.
«Me võime optimeerida ka õunte kasvatamise aega, otsustada, et nüüdsest kasvatame õunu poole kiiremini, aga tegelikult kulub mõnedele asjadele, ka õppimisele, kindel aeg,» rääkis Raud.
Tudengid vastu
Ka mitu tudengit jäid kolmeaastase bakalaureuseõppe suhtes skeptiliseks. Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) aasia kultuuriloo üliõpilane Liisi Lill, kes õpib uue süsteemi järgi, ütles, et kolme aastaga jäävad teadmised pealiskaudseks.
«Paljugi, mis mujal maailmas ülikoolides tehakse, meie ei peaks selle järgi joonduma,» kritiseeris Lill kõrgharidussüsteemi ühtlustamist. «Hiinas õpitakse näiteks ühte märki aastaid.»
Vana süsteemi järgi õppiv EHI ajalootudeng Ulvi Maamees ütles, et temal see kadedust ei tekita, et teised saavad väiksema õppekavaga sama kraadi.
«Vastupidi, ma tunnen, et olen eelisseisus, ma olen oma eriala saanud põhjalikumalt õppida,» ütles Maamees.
Haridusministeeriumi nõunik Heli Aru märkis, et pääs bakalaureuseõppesse ei tähenda, et koht kuni magistriõpinguteni tagatud oleks.
«Tudengite soov edasi õppida on meil pea lõputu, ühiskonna vajadus ja tööandjate võime pakkuda neile kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti aga piiratud,» ütles Aru. «Riigieelarveliste kohtade arv on piiratud ning neile pääsevad õppima kõige võimekamad ja töökamad.»
Aru rõhutas, et erineva õppeajaga bakalaureuste kvalifikatsioonid ei ole võrreldavad. «Tuleb tunnistada, et uue ja vana süsteemi lõpetajate eristamine olnuks kergem, kui eri kvalifikatsioonide hoidjad oleks saanud ka erineva nimetusega tiitlid,» rääkis Aru. 2002. aastal eelnõu menetlemise ajal otsustati aga, et eristamist ei toimu.
Tööandja valib
Aru hinnangul on siin rohkem tegemist tööandjal, kes peab töölevõtmisel otsustama, mis vastutusastmega ülesandeid lõpetanu võib täita.
«Tööandjal tuleb tähelepanu pöörata lõpetaja diplomile ja akadeemilisele õiendile,» nentis Aru.
Ka Jaak Aaviksoo nägi 3+2 süsteemis põhiprobleemi just tööandja seisukohast vaadatuna.
«Tööturg peab nüüd hakkama suhestuma uue, suures osas maailmas tunnustatud süsteemiga ja kahtlemata on kolmeaastane haridus nelja-aastasest erinev,» märkis ta.
Heli Aru lisas, et erialase töö tegemiseks iseseisva professionaalina tuleb kindlasti läbida ka magistriõpe.
Kolm aastat tagasi läks Eesti Bologna deklaratsiooniga üle kolmeaastasele kõrgharidussüsteemile, mil üliõpilane peab koguma 120 punkti. Varem oli üliõpilastel vaja koguda nelja aastaga 160 punkti.
3+2 süsteem
1999. aastal kirjutasid Euroopa haridusministrid, nende hulgas ka Eesti haridusminister Tõnis Lukas, Bolognas alla ühisdeklaratsioonile Euroopa kõrgharidusruumi loomiseks.
2001. aastal viidi Bologna ühisdeklaratsiooni järgi kõrgharidusreform läbi ka Eestis.
Euroopa kraadiõppe võrreldavuse aluseks on kaheastmeline kõrgharidussüsteem: bakalaureuseastme õppeaeg on 3 aastat ja teise, magistriastme nominaalaeg 2 aastat.
Varem oli Eestis bakalaureuseõppe nominaalaeg enamikul erialadel 4 aastat.
----------------------------------------------------------------
Arvamus
Rein Raud , Tallinna Ülikooli asutava kogu liige:
Ma arvan, et 120-punktised õppekavad on võimalikud, aga inimesi ei tohiks karistada, kui nad neid kolme aastaga ei läbi. Sellise õppekava täitmine kolme aastaga on võimalik mõne inimese, mitte aga kõigi puhul. Selle ajaga on võimalik omandada faktiteadmisi, aga mitte mõistmist. Riik, mis kahandab tudengite õppeaega, kannatab selle all ise, sest lõpetajad ei jõua oma õppimisvõimalusi ära kasutada.
Andres Keevallik , Tallinna Tehnikaülikooli rektor:
See oli vajalik otsus. Hea on ka tekkinud mobiilsus läbi võrdsete lõpetamiskraadide saavad õpilased liikuda Euroopa ülikoolidesse. Kolmeaastaseid bakalaureusi ei julge ma nii küpseks nimetada, et nad võiksid insenerina töötada. Seetõttu ongi meil ehitusinseneril bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava. Negatiivne on loomulikult see, et kui enne sai inimene neli aastat õppida, siis nüüd on tal aasta vähem.