/nginx/o/2013/09/04/2023961t1h2fcf.jpg)
Tundub, et haigusnähtudest võitu saanud Kristina migun pääses ehmatusega ja katkestamise topeltjälitussõidus võib unustada. Teatenaiskonda aidates näitas ta tavapärast tipptaset ning arutles pärast võistlust ajakirjanikega, naeratus näol, nii tervises kui ka dopingu teemal.
Kristina migun, kas olete nüüd terve?
5 km teatevõistluse etapp on nii sprindilik distants, et paneb jubedalt läkastama ja jalad kõikjalt valutama. Enesetunne ei ole väga hea. Aga see ei ole enam haige inimese tunne, jumala pärast mitte! See on lihtsalt suure pingutuse järgne tunne.
Teen kindlasti veel jalavanne ja joon raviteed, võtan C- ja B-vitamiini. Talitan täpselt nii, nagu doktor Rein Jalak on öelnud. Üritan rahulikult taastuda ning vaatan, mida lähipäevad toovad.
Aga organism on ikkagi haiguse seljatanud?
Mul vedas, et sain kõik nii õigel ajal tehtud. Tavaliselt olen sarnases olukorras käega löönud, et ahh, mul pole midagi häda. Nüüd võtsin kõik meetmed kasutusele: raviteed, jalavannid, kõik-kõik-kõik asjad. Ma pole kunagi halva enesetunde korral nii teinud. Oleksin mõelnud, et see läheb kohe üle.
Kuidas naissuusatajad üksteisest mööda käivad, kui vastastikku rivaale dopingu kasutamises süüdistavad? Õed migunid ütlesid, et Neumannova on pärast haigust «kahtlane»...
Mina ei ole öelnud, et ta kahtlane on. Ütlesin, et ei saa sellest aru, aga ei kahtlusta kedagi. Tean ju ise... mul on mitu hooaega sõna otseses mõttes p...e läinud, sest olen haigestunud. Lootusrikka ja positiivse inimesena olen siis mõelnud, et pole hullu: küll saan terveks, tulen ja panen! Tühja sa paned, kui haigeks jääd, ei pane mitte kusagilt.
Ma poleks uskunud, et kõhugripp, mis mind kolm nädalat tagasi kolm päeva vaevas, võib inimese seisundi nii jubedalt alla tuua. Harjutasime seejärel hästi ettevaatlikult. Isegi isa (treener Anatoli migun toim.) ütleb praegu: «Kuule, Kriss, kuidas sa tahad esikohta saavutada, kui oleme nii ettevaatlikult treeninud!»
Samamoodi ei saa ma aru sellest, kuidas suudab Marit Bjørgen nii lühikese aja jooksul kõik kuus distantsi kaasa teha! Väidan, et mina ei suudaks seda, kuigi püüan kõike väga rahulikult võtta ja õigesti teha.
Ma ei saa ka aru, kuidas Julija Tepalova suutis eelmisel hooajal võrreldes esimeste võistlustega kaks-kolm minutit tulemust parandada. Nii nagu ma ei saanud kunagi aru Kaisa Varisest.
Bjørgen ennustas enne MMi, et küll ka Oberstdorfis keegi vahele jääb. Kas teisi ei testita nii sageli nagu teda?
Küsisin temalt ja ta väitis, et käib hooaja jooksul 40 korda dopingukontrollis. Imestasin, kas sa elad kontrolliga ühe katuse all? Loeme hooaja alguseks juuni sealt 40 korda kuni praeguseni teeb iga nädal ühe ja vahel kaks dopinguproovi... Ütlesin, et mind on kontrollitud poole vähem. Sellepeale ta ütles, et 30 korda. Imestasin ikkagi. Siis ütles, et kusagil paarkümmend korda. Ei no kuulge, mida sa siis pläägutad!
Mitu korda teid talvel kontrollitud on?
Kolm korda on viidud äkk-kontrolli ja iga kord pärast võistlust, kui olen jõudnud nelja hulka, olen ka proovi andnud.
Kas tunnete, et teised imestavad samamoodi Kristina miguni üle nagu teie teiste üle?
Teate, mida ma sooviksin. Võiks panna kõigile sportlastele verre väikese ampullikese ja me näeme kõike. Ja kuigi te ei usu mind siis ma oleksin võitja, paneksin kõigile pika puuga. Ütlen seda täiesti ausalt.
Kõigil, kes on kuumas grupis, võiks veres olla väikesed ampullid. Nägin telekast Discovery-kanalilt, et arst saab siis kompuutrist sinu verepilti näha. Näeks kohe kõik ained ära, mis sul sees on.
Oled kahe käega selle poolt?
Totaalselt poolt, nii tahaksin seda. Nõustuksin isegi sellega, kui mul oleks igal pool kaamerad. Muidugi mitte dui all...
Nagu reality-shows?
Umbes nii võiks see asi olla jah, sest tundub, et võistlusjärgses dopinguproovis ei jääda kunagi vahele. OK, mõni loll on vist jäänud... Minu arust peaks ka suvel ja isegi kevadel, siis kui hooaeg on läbi saanud, uurima, mismoodi suusatajate veri välja näeb.