Tallinna kapteni dilemma

Tõnis Palts kirjeldab oma valikuid linnavõimu jagamisel – vastuolud Reformierakonnaga on pidevalt kasvanud, praegu on aeg otsustada, kellega koos edasi minna.

Olukord Tallinnas on kui väärdunud vene muinasjutt: lähed paremale, ootab ees paljaksvarastamine ja sahkerdamine; pöörad vasakule, tuleb laristamine ja laiutamine. Otse purjetada on aga ka võimatu, karisid on palju. Väga raskes olukorras tuleb valida kahe mitte kõige parema variandi vahel.

Konservatiivne kristlik seisukoht on selge: varastamine on surmapatt. Et pöörata paremale, on vaja partneri garantiisid, et seda pattu ei tehta. Olen valmis koalitsioonipartnerid veel kord ära kuulama. Kristlasena ei kaota ma kunagi usku, et inimesed on võimelised meeleparanduseks.

Olgu neil veel üks võimalus. ResPublica nõudmised ei ole mingid salakokkulepped, lehmakauplemine maroko turul või võimupiruka ümberjagamine omade poiste vahel. Ei. Res Publica nõuab garantiid, et kord on majas.

Propagandale lõpp

Kõigepealt, linnaosalehtedes peab lõppema labane, linna väärikust alandav parteipropaganda. Teiseks: välireklaamis tuleb taastada Unicomi lepingute eelne olukord ning teha konkursid, nagu kord ette näeb. Kolmandaks: abilinnapea Aaviksoo juhitud komisjoni suund 20-30 miljoni kroonisele ülemaksmisele Tartu maantee majaostudel tuleb lõpetada.

Siin tahan täpsustada, et ka plaan kompenseerida omandatavaid kinnistuid riigi maaga ei muuda ülemaksmist olematuks – riigi maa on ka riigivara. Kui ei suudeta eelarve piiresse jääda, tuleb tunnistada, et linlastele lubati võimatut.

Paraku on etteheiteid veel. Sõna «diagnostikakeskus» on muutunud korruptsiooni sünonüümiks. Firmas käib uurimine, koalitsioonipartner aga surub ultimatiivses vormis haiglajuhiks tagasi inimesi, kes diagnostikakeskuse tehingud teoks tegid. Kahjuliku tehingu teinud juhid ei tohi jätkata linna asutustes. Kuni meie partner Roosimäge kaitseb, ei tule paremal kursil sõitmisest midagi välja.

Linnaosavanemate demonstratiivne allumatus oli muret tekitav demarš. Jääb see viimaseks? Võib-olla peaks Res Publical olema mõned linnaosavanemad rohkem, et linnakodanikel ei jääks erakondlike eriarvamuste korral muljet, nagu oleks linnas totaalne mäss.

Kindlasti vajame garantiid, et sahkerdamine lõppeb igal pool. Tartu maantee ehitusel, tervishoius, planeeringute menetlemisel ja linnaosavalitsustes.

Etteheiteid on palju

Mitmed olulised küsimused on seotud kesklinnaosaga. Kas tõesti saavad bordellilaadsed asutused kesklinnas liiga lihtsalt tegevuslube? Millest on räägitud Sakala keskuse ehitajatega, kas on antud lubadusi? Seda me ei tea.

Aga teame, et on algatatud kriminaalasi riigihankest ebaseaduslikult mööda hiilimiseks tükeldatud tellimuse osas. Murelikuks teeb, et partner ei räägi oma haldusalas tekkinud probleemidest ning me peame neid ajalehest lugema.

Reformierakond ei ole suutnud anda meile kindlust, et süüdistused linnavalitsuse vastu ei jätku. Liiga palju on kahtlusi. Äkki oleks abiks mõni uus ja värske lähenemisega inimene? Kui Reformierakonnas selliseid ei leidu, siis Res Publica võib sobivad linnaosavanemad ja abilinnapead oma ridadest välja pakkuda.

Sellised on meie peamised küsimused koalitsioonpartnerile. Kui vastust ei tule, pean laeva kaptenina võtma vastu keerulise otsuse. Pöörama rooli vasakule. Pööre vasakule tooks kaasa ühisvara kasutamise põhimõtted, mida võib mõneti nimetada laristamiseks.

Meie arusaamad, kuhu linn oma rahanatukest investeerima peaks, on Keskerakonna omadest erinevad. Kuid üht tuleb tunnistada. Keskerakondliku aktsendiga koalitsioonileping tähendaks siiski, et linna raha läheb linlastele. Ilmselt küll mitte sajaprotsendiliselt sinna, kuhu Res Publica tahaks, kuid mitte ka sahkerdamiseks. Ja see on oluline.

Kuigi ma ei poolda linna raha niisama laialijagamist. Sotsiaal- ja tervishoiuküsimuste lahendamiseks on riigis olemas vastav ministeerium.

Keskerakond partnerina

Vaatame, mida Keskerakond võiks nõuda. Kuulda on olnud ideest püstitada Kalevipoja kuju Tallinna lahte. Olgu. Mulle Tauno Kangro meeldib. Rahvusliku vägilase kuju sobiks Maarjamäe debattetekitava memoriaali ette hästi. Tulgu Kalevipoeg.

Kindlasti tahab Keskerakond jätkata elamuehitust. Olen sel teemal teravalt sõna võtnud. Sisimas tõesti usun, et linnas on kortereid niigi küllalt. Aga siingi oleks võimalik kompromiss. Ehitame veel natuke, aga era- ja avaliku sektori koostöös. Omalt poolt võtaksin sel juhul kohustuse kontrollida, et korterid läheksid tõelistele abivajajatele ning et ükski poliittõusik ei saaks linna kulul pesakest punuda.

Keskerakonnaga tekitaks kindlasti vaidlusi Harju tänava pommiaukude täisehitamine. Kompromiss võiks olla ehitamine sinnamaani, kus praegu on varemed, ning sealt edasi jääks haljasala koos Nõelasilmaga.

Aga võib ka nii, et külmutame küsimuse ja jätame otsustamiseks uuele volikogule. Piinlik oleks küll, sest tuleval aastal saab varemete lahtikaevamisest 20 aastat.

Kuid veelkord: pööre vasakule ei ole otsustatud. Nagu ka paremal kursil jätkamine. Me anname oma koalitsioonipartnerile viimase võimaluse astuda otsustavad sammud. Kui neid aga ei tule, olen Res Publica linnapeana olukorras, kus laeval on keset merd mäss. Või nagu laulis kadunud Mati Nuude: pootsman on purjus. Madrus magab. Loots on täis.

Aga ma kinnitan: kapteni kajutis ei käi pillerkaar. Jälgin sündmusi lähedalt ja tähelepanelikult. Laeva ja reisijaid ma põhja ajada ei lase. Kui ma ei saa meeskonnalt garantiisid, et kord saab majja, toon helikopteriga kiiremas korras laevale uue meeskonna.