Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2024289t1hf5a8.jpg)
Treeningute ajal põsktubaka kasutamine oli meeste suusakoondise liidrite aastaid kestnud harjumus, mida suusatajad ise varjata üritasid, kirjutab Eesti Päevaleht.
«Ühel hetkel sai kraam taskust otsa ja oligi asjaga ühel pool,» ütles olümpiapronks Jaak Mae. Mae sõnul pole ta Rootsis ülipopulaarset põsktubakat sel hooajal enam tarbinud. «Ausalt öeldes ei tunne ma selle järele ka mingit vajadust.»
Kuigi Mae sõnul oli põsktubaka tarbimine suusasportlaste seas uudiseks kümmekond aastat tagasi, väidab staaikas spordiarst Rein Jalak, et tema kuulis sellest kombest esmakordselt alles mõned päevad tagasi.
«Minu jaoks on tegemist täiesti uue teemaga. Kuuldavasti olevat see komme eriti popp noorte suusatajate hulgas,» ütles Jalak.
Ergutina nikotiini sisaldava põsktubaka tarbimine sportlaste hulgas on seda arusaadavam, et sigaretid rikuksid suusataja kopsumahu. Suhu huule alla pandavast snusist otse limaskesta imbuv nikotiin jätab aga kopsud puutumata.
Põsktubaka tarbimine on teema, millest avalikult rääkimist suusaringkond siiani väldib.
Kui Tartu ülikoolis füsioterapeudiks õppiv suusasprinter soovis suusatajate põsktubaka tarbimisest teha diplomitöö, keelas eetikakomisjon selle ära. Väidetavasti oli teema püstitamise üks suuremaid vastaseid meeste suusakoondise peatreener Mati Alaver.
Ka tippsuusataja Mae leiab, et halva harjumuse meedias kajastamine võib suusaspordile hoopis karuteene teha. «Äkki mõni noor vaatab nüüd, et meie panime ja otsustab asja isegi järele proovida,» ütles ta.
Väidet, et olümpiavõitja Veerpalu loobus põsktubakast tekkinud seedehäirete tõttu, tema treeningkaaslane ei kommenteeri.