Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Üleeilsel Haanja maratonil kohtasin finiijärgses borilauas ammukadunud sugulast, kes hoolimata 16 rohkemast eluaastast edestas mind 40 km klassikasõidus ligi nelja minutiga. Aga taasleitud sugulane polnud tulemusega ikkagi rahul. Et ei jõudnud hästi, kurtis ta. Sest on Tartu maratonist saadik mingi kõhuviirusega kimpus olnud.
«Mul on vist kopsuklamüüdia,» oletas ta.
Uskumatu, kui kergesti inimesed polkovniku lese kombel endale igasugu haigusi külge võtavad. Isegi väljamõeldisi. Sest kopsuklamüüdiat pole olemas. On vaid haigused, mida võib tekitada bakter Chlamydophila pneumoniae, nagu näiteks kopsupõletik või bronhiit. Sellegipoolest on kopsuklamüüdia võimust võtnud, vähemasti inimeste keeltel ja meeltes. «See on moehaigus, nagu läänemaailmas on allergia,» nendib Eesti Kopsuarstide Seltsi esimees Rain Jõgi. «Kellel kopsuklamüüdiat pole, see on justkui imelik.»Mõelge korra endale. Kas kurgus kipitab? Kas köhahood tüütavad? Olete väsinud ja vaevatud? Kui jah, siis palju õnne: teil on kopsuklamüüdia.