Tavatu soojustus varjas vanu ehedaid seinamaalinguid

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jaani tänav 20, nn Peetri maja remondi käigus tuli akende all päevavalgele enam kui sada aastat vana õlgedest soojustus, mis varjas ilmselt 19. sajandi algusest pärinevaid seinamaalinguid.

Jaani 20 maja remonti kureeriva ARC Projekti juhataja Olev Suuderi sõnul on tegu mitmes mõttes huvitava leiuga. Esiteks on selline soojustusvõte 19. sajandi kohta – sellest ajast õled suure tõenäosusega pärinevad, üpris tavatu.

Veelgi põnevamad on ehedad kaks aastasada vanad täiesti puutumatud seinamaalingud, mille ees olid õled ja nende ees omakorda uus sein.

Klassitsistlike motiividega maalingud on sarnased ülikooli ajaloo muuseumis kasutatutega, kus lihtsate mustade ja valgete joontega on värvitud seintele kujundatud tahvlid.

Näha on ka, et soojustust paigaldades on alles jäänud põrandaliistud.

Suuderi sõnul on võimalik maalingute vanust dateerida teadmise kaudu, et pärast ülikooli taasasutamist 1802. aastal olid selles majas keemikute õpperuumid. «Siis ilmselt tehti selline remont,» lausus ta.

Suuder möönis siiski, et ei ole täpselt teada, millises korras olid ruumid siis, kui need ülikoolile välja renditi.

Kõrvalepõikena olgu öeldud, et teadaolevalt oli hoone juba 1694. aastal kasutusel elamuna, ühtlasi oli see seotud ülikooliga. Teada on see tänu asjaolule, et siis leidis aset suurem rootsi ja saksa tudengite vaheline lööming, mis tollal n-ö ületas uudiskünnise ja tähendati kirjalikult üles.

Ja veel ühe kõrvalepõikena olgu lisatud, et Peetri maja nimi tuleneb legendist, mille kohaselt Peeter I olevat selles majas ööbinud. Tõendeid selle kohta siiski pole.

1847. aastal ostis aga maja ära üks proua, misjärel ongi tõenäoliselt tehtud remont, mille käigus kasutati aknaaluse soojustamiseks nüüd leitud õlgi.

Aga tagasi värskete leidude juurde. Selliseid seinamaalinguid nagu aknaalustes, on majas hilisemate krohvikihtide eemaldamisel leitud veelgi. Paraku on need krohvi kinnitamiseks auklikuks täksitud.

Vanu seinamaalinguid on Suuderi ja maja omaniku esindaja Tõnis Varjase sõnul plaanis kasutada renoveeritavate korterite kujunduselemendina.

Mis õlgedest saab, ei ole selge. Võimalik, et neid õnnestub kasutada.

Leitud õlgede vastu on huvi tundnud Eesti Põllumajandusmuuseum, peavarahoidja Silva Tedrema sõnutsi võiks neid ehk kasutada just uuendada plaanitavas teraviljakasvatuse väljapanekus. Muuseumirahvas ei ole leidu veel üle vaatamas käinud, sestap polnud Tedrema kasutamisvõimalustes kindel.

Põllumajandusmuuseumi agronoomiharidusega teadur Ellen Pärn selgitas, et sellisest leiumaterjalist on ehk võimalik välja selgitada nii see, millise liigiga on tegu, kui ka sort.

Tagasi üles