/nginx/o/2009/01/30/125857t1h444a.jpg)
Eesti ja Leedu suurendavad oma panust Balti pataljonis, sest majandusraskustes Läti on otsustanud oma osalust vähendada. Pataljon säilib kolme riigi ühisprojektina.
Eesti ja Leedu suurendavad oma panust Balti pataljonis
/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
27. juuli 2009, 20:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo arutas täna toimunud telefonivestluses oma Leedu kolleegi Rasa Juknevičienėga NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force - NRF) koosseisu lülituva Balti pataljoni mehitamist, teatas kaitseministeerium.
Kaitseministrid leppisid kokku, et puuduvad üksused komplekteeritakse ühiselt.
Eesti, Läti ja Leedu otsustasid 2006. aastal ühiselt panustada pataljoni suuruse üksusega NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisu 2010. aasta esimesel poolaastal. Ligi 800-mehelise pataljoni juhtriigiks on Leedu, Eesti on seni lubanud panustada pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 192 kaitseväelasega. Tegemist on Eesti kaitseväe seni suurima panusega NATO reageerimisjõududesse.
Kaitseminister Aaviksoo sõnul on Balti pataljoni väljapanek NATO ühistesse reageerimisjõududesse Eesti ning teiste Balti riikide jaoks oluline projekt.
«Meie usaldusväärsusele on väga oluline, et vaatamata rasketele majanduslikele oludele säilib see kolme Balti riigi ühise ettevõtmisena. Mul on hea meel, et Läti siiski säilitab oma osaluse, küll vähendatud kujul, ning Leedu on otsustanud enda kanda võtta märkimisväärselt suure lisakoormuse,» ütles kaitseminister.
Tänase otsuse tulemusena võtab Leedu täiendavalt enda kanda ühe jalaväekompanii ja tankitõrjerühma komplekteerimise ning Eesti lisab pataljoni koosseisu demineerimis-
ja sõjaväepolitsei spetsialistid.
Juuni alguses Lätis Adaži polügoonil toimunud õppuse «Baltic Eagle» käigus harjutati Balti jalaväepataljoni koostööd ning väeüksus sai NATO-poolse akrediteeringu.
NATO reageerimisjõud NRF loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.