Liiklus treppidel

Linnavalitsus on pannud avalikule arutelule uue üldplaneeringu. Järgnevalt ei peatu ma pikemalt tõsiasjal, et uues üldplaneeringus on võrreldes varasemaga mõneti vähendatud üldkasutatavate puhkealade maad.

Samuti ei diskuteeri ma pikemalt maa sihtotstarbe muutmise seaduslikkuse teemal (maakatastriseaduse §18 näeb ette, et maa sihtotstarvet muudetakse detailplaneeringuga, ent mõnel juhul on linn seda nõuet eiranud).

Linna üldplaneeringu üheks olulisimaks küsimuseks on liiklusskeem. Emajõelinnas on liiklusskeemi üheks sõlmküsimuseks sillad.

Paraku selgub, et linnavalitsus peab olulisimaks sillaehitusküsimuseks Laia tänava autosilla ehitamist Kroonuaia silla vahetusse naabrusesse praeguse jalakäijatesilla asemele.

Minu küsimusele, miks nimetatu on prioriteet teiste kavandatavate sildade ees, vastas linnamajanduse osakonna juhataja Mati Raamat, et see tuleneb Tallinna teedeinseneri Tiit Metsvahi ja OÜ Stratumi 2002. aasta liiklusobjektide ülevaatuse uurimistöödest. Nimetatud uurimistööd on väljas ka linna veebis (alajao-tus tehiskeskkond) – oma silm olevat kuningas.

Tõepoolest ütleb Tiit Metsvahi Laia tänava silla kohta: «Selle silla rajamist võiks toetada, kui see kujuneb ühesuunaliseks sillaks, mis hakkab  töötama paaris Kroonuaia sillaga, mis pärast uue silla valmimist muudetakse ka ühesuunaliseks.» Kahesuunalist silda ei pea ta otstarbekaks.

Ent huvipakkuv on tollane Tartu liikluse modelleerimine, mille põhjal Metsvahi oma soovitused teeb. Mööda Mäe tänava treppi liikus 2002. aasta tipptunnil 60 autot, aastaks 2012 oli aga planeeritud trepist üles minema 294 autot tunnis!

Kes viitsib süveneda, märkab veidrusi mujalgi. Vallikraavi ja Näituse tänavat mööda suundub 2002. aasta modelleeringu põhjal Baeri tänavale 430 autot, ent pärast seda risti liigub edasi 460 autot. Järelikult ronib 30 autot alla Toomeoru tenniseväljaku trepist?

Kahtlusi tekitab ka asjaolu, et märtsi algul tipptunnil tehtud kontrollvaatlus andis Baeri tänava liiklusintensiivsuseks vaid 220 autot.

Hetkel kavandatakse siiski kahesuunalist Laia tänava silda (kolm sõidurida). Selle toimimiseks muudetakse Lai tänav kahesuunaliseks ning tuuakse senine Kroonuaia tänava liiklus Laiale tänavale. Uue silla valmides kavandatakse Kroonuaia sillale suunata vaid Supilinna läbiv liiklus.

Paraku puudub Vabaduse silla lähiümbruse tänavavõrgustiku muutmise eskiisprojektis valitud lahenduse puhul liikluse model-leering aastaks 2012.

Lähtudes Stratumi ühesuunaliste sildadega tehtud modelleeringust, võib 2012. aastal tipptunni liikluskoormuseks Laial tänaval arvutada 1700 autot tunnis, mis on lähedane praegusele Riia tänava koormusele. Mida see võiks tähendada näiteks botaa-nikaaiale?

Tuleb nõustuda tänavavõrgustiku muutmise eskiisprojekti kokkuvõttega: «Vabaduse autosilla rajamine ei ole prioriteetne ilma lähiümbruse tänavate liikluskorraldust muutmata ja täiendavate tee-ehituslike töödeta. Praegused probleemid Kroonuaia sillal tõstetakse piltlikult ümber kesklinna poole.»

Kui sild ehitatakse ehk tõesti 30 miljoni krooniga valmis, siis sellega seotud teetööd, kruntide võõrandamine ja majade lammutamine neelavad linna rahakotist veel sadakond miljonit.

Seetõttu võiks linn esmatähtsaks pidada Ropka silda, mis ühendaks Annelinna ja Ihastet Ropka tööstusrajooniga ning mis avaldaks märkimisväärset mõju hommikuse liikluskoormuse vähendamiseks Sõpruse ringil. Samuti võiks alustada Tuglase silla ehitamist, mis ühendaks ilma kesklinna läbimise vajaduseta Veeriku ja Kruusamäe linnaosa ning mille mõju saab eriti märgatavaks pärast linna põhjaosas ja selle lähialal alanud elamuehituse intensiivistumist.