Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/08/10/13981780t1hfb53.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2025147t1hc421.jpg)
Eesti peab edaspidi omal jõul leidma võimalusi muulastele eesti keele ja kultuuri õpetamiseks, sest välisriikide abil rahastatud projekt mitte-eestlaste sulandamiseks Eesti ühiskonda sai läbi.
Kolme aasta jooksul kulus projektile «Mitmekultuuriline Eesti» kokku 25 miljonit krooni, millest Eesti panus oli kümme miljonit krooni. Lõviosa ülejäänud rahast tuli Norrast, Rootsist, Soomest ja Suurbritanniast.
Head tulemused
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse projektijuhi Eda Silbergi sõnul ilmselt Põhjamaade ja Suurbritannia rahastamisel lõimumisprojekti enam ei tule. Edaspidi tuleb raha leida Eestil endal või otsida uusi rahastajaid.
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hindas aastatepikkuse, peamiselt noortele suunatud projekti tulemused heaks. Nimelt õnnestus Rummo sõnul välisabi toel kaasata keelekümblusprogrammi 12 lasteaeda ning eesti keele laagrites ja pereõppeprojektides osales üle 3000 lapse, kellest 36 protsendil paranes tänu sellele eesti keele hinne.
Narva lastekodu juhataja Vello Nikopensiuse sõnul riik Narva lastekodu lapsi, kes kõik on pärit venekeelsetest peredest ja õpivad vene õppekeelega koolides, Eesti ühiskonda sulandamisel rahaga eriliti aidanud ei ole.
Riigi abi oleks aga Nikopensiuse hinnangul väga teretulnud. «Raha oleks vaja transpordi toetamisel, et lapsed saaksid rohkem mööda Eestit reisida ja näha oma silmaga paiku, mis neile koolis õpituna vaid mittemidagiütlevateks nimedeks jäävad,» leidis Nikopensius.
Ta oli veendunud, et integratsiooni ei taga koolipingis istumine, vaid reaalne elu.
Vähenev huvi
Samal arvamusel on ta koolis keele omandamisest. «Aga kui meil õnnestus panna 12 last, kes eesti keelt üldse ei räägi, elama mõneks ajaks koos eesti lastega Antsla gümnaasiumi, olid tulemused silmanähtavad,» märkis Nikopensius.
Nikopensiuse hinnangul on Narva inimeste huvi eesti keele ja kultuuri vastu vähenenud. «Õnneks ei ole laste huvi veel kadunud. Kui esitasin neile integratsiooniteemalise küsimustiku, millele vastas 42 last, arvas vaid kaks, et neil ei ole eesti keelt vaja.»
Projekt «Mitmekultuuriline Eesti»
Keelekümblus lasteaedades
Noorte keelelaagrid ja keeleõpe eesti peredes
Raadiosaated vähemusrahvuste keeles
Muulaste kodakondsusteadlikkuse tõstmine
Allikas: rahvastikuministri büroo