Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2025519t1hd059.jpg)
Eesti ja Soome ühisfirma avab mai lõpus Jõelähtmel ajalooliste kiviaedade ja iidsete kivikalmete vahel üle 100 miljoni krooni maksva kõrgtasemel golfikeskuse, kuhu muu hulgas rajatakse ka üle saja elumaja.
Tallinna kesklinnast paarikümne kilomeetri kaugusele Jõelähtme valda rajatav golfikompleks valmib mitme aasta jooksul ning esimese hooga saavad mai lõpuks valmis üheksa golfirajaga Lõunaväljak, klubihoone ja harjutusväljak.
Eriti tavatu on kompleksi rajava EGCC (Estonian Golf & Country Club) turundusjuhi Henry Talviku sõnul tänavu golfisõpradele avatav Lõunaväljak, mille rajad kulgevad ajalooliste muinasväärtuste vahel.
Ajalooline asula
Nii võib vaid paarikümne meetri kaugusel golfirajast näha paar tuhat aastat vanasid kivikalmeid, samuti looklevad radade vahel ajaloolised kiviaiad. Kokku asub golfiväljaku alal 15 muinasväärtust ning piirkonnas läbi viidud arheoloogiliste uurimiste järgi asus seal varem Ristikangrumäe asula.
17. sajandil või varem teadmata põhjustel likvideeritud asulast annavad tunnistust alalt leitud luu- ja savinõukillud, mündid, põllupeenrad ja -kivihunnikud, muinsuskaitsealused kivikalmed ja rändrahnud.
Lisaks on läheduses Jõelähtme kirik ning Jõelähtme kivikalmete ja kaitseala muuseum, Jägala linnamägi ja 7,2-meetrise kosega Jägala juga.
Rõhutamaks ala ajaloolist hõngu, rajab EGCC täna sarikapidu pidava klubihoone rehielamuna, hoone teisel korrusel hakkab tööle restoran.
Tuleval aastal valmib golfikompleksi 18-rajaline Põhjaväljak, mis vastab ainsana Eestis PGA European Tour Courses standarditele ehk sellel saab korraldada rahvusvahelisi tippvõistlusi.
Talviku sõnul on golfiväljak tavatu ka seetõttu, et selle radade vahele rajatakse viide asumisse ehk nn golfikülla 122 elumaja. «Elumajadega golfirajad on Euroopaski väga haruldased, mõned on Portugalis ja Hispaanias,» lisas ta. «USAs on neid rohkem.»
Vald toetab kompleksi
Talvik lausus, et esimesed majad valmivad tuleval aastal ning esimesena rajatakse kümmekond üürimaja, mida soovijad saaksid näiteks nädalavahetuseks üürida.
Paralleelselt hakatakse rajama ka ligi 1400-ruutmeetrise krundiga ja umbes kolm miljonit krooni maksma hakkavaid elumaju.
Rajatava golfiväljaku green-fee ehk 18 raja läbimine maksab 2005. aastal 610 krooni ehk on ligi 100 krooni võrra odavam kui näiteks Niitvälja golfikeskuses. Esimesel aastal loodab keskus teenindada umbes 5000 golfimängijat.
Jõelähtme vallavanem Taimi Saarma ütles Postimehele, et vald toetab igati golfiväljaku rajamist ning kunagi pole kõne all olnud selle võimalik mittesobimine ajaloolisse piirkonda. «Inimesed näevad võimalust endale seal tööd leida,» märkis ta.
Vallajuhi sõnul tõusis golfiväljaku projekt esimest korda kõne alla kümme aastat tagasi ning alguses olid paljud elanikud ideele vastu, sest muretsesid sealse looduse pärast.
Praeguseks on Saarna sõnul vastuseis golfiväljakule kadunud ning vallajuhid näevad selles vaid positiivset mõju valla arengule.
Eestis on praegu kolm golfiväljakut ning tänavu valmib neile lisaks veel kaks. Kui teostuvad kõik plaanitud projektid, võib Eestisse lähiaastatel tulla veel viis-kuus golfiväljakut.