Plastitööstur MATI NURS pani enda ettevõtte ja Hiiumaa heaks tööle kogu pere

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik Mati Nursi ligi sajast alluvast on naised, kelle eest mees hoolitseda püüab. Näiteks saab iga naine kaks korda aastas firma kulul tasuta massaaþi.
Enamik Mati Nursi ligi sajast alluvast on naised, kelle eest mees hoolitseda püüab. Näiteks saab iga naine kaks korda aastas firma kulul tasuta massaaþi. Foto: Liis Treimann

Mati Nurs põhjendab enda Hiiumaale jäämist ja saare ühe edukama ettevõtte, perefirma M ja P Nurst loomist lihtsalt: «Miks ma peaksin kodust ära minema, ma ju ikka hiidlane.»

Viieteist aasta eest ühes tulevaste Soome partneritega kõrtsilauas leitud idee haaras endasse terve Nursi perekonna. Algul viieliikmelisest kollektiivist on tänaseks välja kasvanud ligi sajale inimesele tööd andev ettevõte, mille põhitoodang on erinevad plastist elektrikaubad.

«Toona suuliselt tehtud kokkulepe on minu kõige kõvem tehing, mis siiani vastu on pidanud,» kinnitab Nurs.

Kõva rahvamees

Nursi tähelend sai siiski alguse juba aastaid varem, kui ta juhtis kohalikku KEKi. Enda sõnul sai mees tollest ajast kaasa nii mõnegi põhimõtte, kuid praegune edu peitub perefirma M ja P Nursti pidevas arengus.

Mees ise on firma juhataja, üks poeg arendusjuht ja nõukogu esimees, teised aga transpordi ja logistika peal.

Hiiumaa on küll väike, kuid oma umbes 10 000 elanikuga siiski nii suur, et päris kõik kõiki ikkagi ei tunne. Nursi nimi on aga selline, mis kõigi kõrvu ulatunud.

Leidub nii neid, kes teda rahvameheks ja saare edendajaks nimetavad, kui ka kurjustajaid, kelle arvates ajas kunagine tippjuht endale võimu vahetudes suure varanduse kokku ja peesitab nüüd selle otsas nagu kevadpäikest nautiv hüljes jääpangal.

Kiitust kuuldes hakkab pooleteise aasta pärast pensionile minna ihkav mees muhelema ja ütleb, et ega tema nüüd saarel mingi tegija küll ole. Maavanem ikka kõvem mees ja vallajuhid ja rodu teisi mehi. Laitust peab aga paratamatuks, sest igas kohas on neid, kes kellelegi mingil põhjusel viltu vaatavad.

Erinevalt paljudest teiste piirkondade tegijatest ei ole Nurs oma nina poliitikasse suurt toppinud. Kunagi oli ta küll Emmaste vallavolikogu liige, kuid mees ei mäleta enam täpselt, millal.

«Poliitikat ja äri ei saa korraga ajada,» on ta veendunud. «Kui ma peaksin poliitikute moel kemplema ja tühja juttu ajama, siis millal ma saaksin vajalikke asju teha.»

Samas tunnistab Nurs, et kohalikul tasemel poliitika tegemisest ei oleks mingit kasu ka tema ärile, sest siin on riik kõik ohjad enda kätte võtnud ja neid käest ära ei anna. «Vald saab oma ettevõttele teha seda, et ajab talvel teed lumest puhtaks, aga seda tehakse ka ilma minuta,» on ta veendunud.

Paljude hiidlaste meelest ongi Nurs mees, kelle jaoks oma firma ja seeläbi kogu pere käekäik on esmatähtis. Nii on lõviosa tegemisest nii firmas kui ka ärist väljas kantud otsesest või kaudsest kasust.

«Ilmaasjata ei tee ta midagi, aga samas oskab ta aru saada, et iga kasu ei pea kohe tagasi tulema, vaid võib seda teenida ka pikemas perspektiivis,» öeldakse saarel.

Rohkem kui 50 miljoni kroonise käibe ja päris soliidse kasumiga firma, nagu P ja M Nurst on, ei saa siiski hakkama ilma, et kohalikku elu ja tegemisi kuidagi toetaks. Nii ongi firma raha andnud näiteks sellel talvel juunioride laskesuusatamise MMilt medali toonud Evelin Sauele.

Arvukalt abitahtjaid

Raha jagamiselgi teeb Mati seda omal moel. «Meie oleme raha andnud tootjate ühenduse kaudu. Väikeses kohas on abitahtjaid palju ning nii on meie jaoks lihtsam,» põhjendab ta.

«Ja raha saab ikka see, kes seda väärt on. Mul on siin selliseid käinud küll, kes ütlevad, et soomlased võtsid neid hästi vastu ning anna mulle nüüd raha, et ma saaks neile samaga vastata. Kui sa ikka niimoodi välismaale lähed, siis arvesta ette, et sa jaksaksid ise samaga vastata või ära mine üldse,» ütles Nurs.

Oma töötajaid püüab Nurs aga võimalikult hästi kohelda. Näiteks keskmine palk on firmas üle Eesti keskmise, kuigi Hiiumaa palgatase on üks madalamaid. Ning see ei tule vaid juhtide kõrge palga arvelt. «Mina saan siin firmas kõige rohkem palka ja ei häbene tunnistada, et seda on 15 000 krooni kuus,» rõhutab ta.

Kõik keskastme juhid saavad korra aastas käia välismaal koolitusel, mis on ühendatud puhkusereisiga. Puhkuse vajalikkuse õppis Nurs selgeks KEKi ajal, kui nädalasest puhkus-koolitusest vabastas vaid tõsine perekondlik põhjus.

Uhkelt näitab ta õppeklassi nurgas seisvat massaažilauda, kus kõik firma naised kaks korda aastas professionaali käte alt läbi käivad.

Kui küsida aga mehelt, millega ta oma vaba aega sisustab, siis ei oska ta muud öelda, kui et on kodus.

Iseasi, palju seda kodus olemise aega üldse jääb, sest lisaks firma juhtimisele kuulub ta veel kohaliku haigla ja tarbijate ühistu nõukokku ning tootjate ühenduse ladvikusse.

Ja nii veel vähemalt poolteist aastat, pärast seda lubab ta firma juhtimise poegadele üle anda ja ise pensionile minna.

Mehed kodukülast Nurstest seda siiski ei usu. «Vaevalt, et ta raatsib asjad teiste hoolde jätta,» kinnitavad nemad.

Teised temast

Jaan Brikker , Plastiktoos OÜ juhataja:

Mati on tubli mees juba ainuüksi sellepärast, et ta on siin saarel hakanud seda asja ajama.

Ta on ise öelnud, et majanduslikult oleks hoopis kasulikum, kui see tehas ei oleks Kärdlas, vaid Rohuküla kai peal, siis ei oleks praamiga jamamist. Siinne ärimees maksab ju igale asjale märksa rohkem peale kui mandrimees.

Kahtlemata on ta saare üks mõjukamaid mehi, sest ta on läbi aegade juhtivatel kohtadel olnud ja siinset eluolu omal moel suunanud.

Ta on ju ka üks suuremaid tööandjaid. Vaieldamatult on ta asjalik mees, sest muidu ei oleks ta suutnud Hiiumaal sellist ettevõtet püsti panna. Ja eks Mati saab sellest ise ka aru.

Saarerahvas peab tast ka seepärast lugu, et selliseid kolkapatrioote, kes teevad ja on edukad, palju ei ole.

Seda kisklemist, mis Hiiumaal poliitikute ja inimeste vahel käib, igaüks ikka välja ei kannata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles