Eesti suurim toruehitusprojekt toob nii rõõmu kui tuska

Toomas Kapp selgitab toruprojekti 50+50 tähtsust tuhandetele tartlastele ning hoiatab paratamatute veekatkestuste ja muude ebameeldivuste eest.

Aprillis saavad alguse Tartu ajaloo mahukaimad torustikega seotud ehitustööd. Poolteise aastaga ehitatakse või renoveeritakse ligi sada kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikku.

Investeering veesüsteemi läheb maksma 342 miljonit krooni, millest enamiku katab Euroopa Liit. See 150 tänavat puudutav projekt on küllap kogu Eesti ajaloo suurim vee-ettevõttega seotud toruehitus.

Sellise mahuga tööde tegemine nii lühikese perioodi jooksul toob kaasa nii rõõme kui ka muresid. Rõõme selles mõttes, et paraneb umbes

18 000 tartlase vee kvaliteet, väheneb võimalike avariide tõenäosus ning paljud kinnistuomanikud saavad võimaluse liituda ühisveevärgiga.

Mured on seotud ehitustöödega paratamatult kaasnevate veekatkestuste ja tänavasulgemistega. Keerukaks teeb projekti just tööde suur maht. Kaevamine võib käia korraga kuni kolmekümnel tänavalõigul, aga liiklus ja veevarustus peavad ikkagi toimima.

Linna avalikud üritused – hansapäevad, rattaralli jne – seavad omad nõudmised. Erinevate huvide ja vajaduste arvestamine teeb sellest keeruka projekti, mille läbiviimine ei pruugi minna täpselt nii, nagu me ideaalis loodame. Aga nagu teada, ei tule vigu ette vaid siis, kui istud käed rüpes.

Püüame võimalikke ebameeldivusi kompenseerida kiire ja täpse infoedastamisega tööde ajakava kohta.

Liitumisvõimaluse loomine

Nagu öeldud, tasub suurema osa eelarvest Euroopa Liit, kuid paratamatult kaasnevad projektiga teatud kulutused neile majaomanikele, kes soovivad oma kinnistu ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Nii uute torustike rajamine kui ka vanade renoveerimine puudutab ligi 2600 kinnistuomanikku. Potentsiaalseid liitujaid on üle tuhande, neist 348 kinnistul on puudu mõlemad teenused, ülejäänud liituvad kas vee- või kanalisatsioonitorustikuga. Suuremat osa kinnistuist puudutab lihtsalt tänavatorustike renoveerimine liitumispunktini.

Oleme pakkumisest välja võtnud liitumiseks vajaminevate torustike ehituse maksumused. Arvestuste järgi tuleb keskmine omafinantseeringu osa kinnistu kohta veevärgiga liitumisel 8100 krooni ja kanalisatsiooniga 12 150 krooni. Kui liituda mõlemaga, teeb see kokku 20 250 krooni pluss käibemaks.

Keskmine tegelik ehitushind kinnistu kohta – nii vesi kui ka kanalisatsioon – tuleb arvestuste järgi ilma käibemaksuta 69 860 krooni. Tänu

Euroopa Liidu abile on aga Tartu Veevärgil võimalik teha soodustust 71 protsenti, mille me maksimaalselt ära kasutame.

Erinevates linnaosades ja ka tänavate kaupa on hinnad erinevad. Käärid kõige madalama ja kõige kõrgema hinna vahel on suured – erinevus on peaaegu neljakordne. Analüüsinud olukorda, tundub, et on otstarbekas rakendada keskmist liitumishinda, s.t kõik liituvad kinnistud tasuvad sama hinda.

Vastasel juhul saab üks kinnistu liitumise suhteliselt odavalt, teisele osutub see aga nii kalliks, et inimene ei jõuagi seda maksta. 50+50 projekti eesmärk on tagada mõistliku hinna eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus võimalikult paljudele kinnistutele, kus see seni puudus, ja võimalikult paljud ka liita.

Suurte hinnaerinevuste korral ei liituks paljud nüüd ega ka pikas perspektiivis, nii jääks eesmärk täitmata.

Mainitud arvestuslik keskmine hind puudutab neid kinnistuid, mis liituvad aasta jooksul pärast liitumisvõimaluse tekkimist. Hiljem lisame sellele maksumusele ka projekteerimise ja järelevalve ning finantskulud, mis paraku hilisematele liitujatele tähendab maksumuse suurenemist.

Olgu selgituseks veel öeldud, et praegu on hind viidud isegi madalamale kui eraldatud euroabi võimaldab. Nimelt oleme teinud lisataotluse veel 39 miljoni krooni saamiseks, mille võrra riigihanke käigus ületati neli aasta tagasi tehtud ehituskalkulatsioon.

Positiivset vastust veel ei ole, seepärast on see summa Tartu Veevärgi risk linnakodanike huvides.

Abi vähemkindlustatutele

Praegu kaalume võimalusi aitamaks väiksema sissetulekuga inimesi, kelle majanduslik olukord ei võimalda omafinantseeringut kohe tasuda. Sel teemal oli meil ühisarutelu Tartu Majaomanike Ühingu juhatusega.

Üks võimalus on Tartu Eluasemefondi pakutav nn liitumislaen, mis erineb pankade pakutavast laenust selle poolest, et laenajal pole tarvis kinnistut pantida, piisab vaid käendusest. Üksikjuhtudel võib kõne alla tulla maksete jagamine ka pikema perioodi peale.

Liitumistasu eest ehitatakse välja liitumispunktid kinnistu piirile või kuni kahe meetri kaugusele piirist. Sealt edasi peab ehituskulud katma kinnistu omanik. Tartu Veevärk tuleb aga siingi kinnistuomanikele appi, et nende kulusid vähendada.

Praegu ei pea kinnistuomanik projekti tegema, ka mõõdistuse korraldame soodsalt ära meie. Arutleme, kas teha lisasoodustust neile, kes liituvad nelja kuu jooksul pärast liitumisvõimaluse tekkimist, et kinnistusisesed ehituskulud püsiksid võimalikult väikesed.

Loodame järgneva poolteise aasta – Tartu Veevärgile eriti keerulise aja – jooksul kaaslinlaste mõistvale suhtumisele. Teeme seda tööd ju linlaste hüvanguks.