Iga nädal oma vanalinna keldrikorterisse kogunev peaasjalikult tehnikaülikooli tudengeist koosnev korporatsioon Tehnola tõestab, et korporantlus pole sugugi ainult Tartu ülikooliga seotud nähtus.
Korporant saab tegutseda ka pealinnas
14. aprill 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on parimaid asju, mis inimesega ülikooli ajal saab juhtuda peale ülikooli lõpetamise,» ütleb Tehnola esimees Kristjan Enno (31) ja meenutab oma kunagist skeptilisust korporatsioonide suhtes, mis asendus korbielu nähes üsna kiirelt vaimustusega. «Korporatsioon annab ülikoolielule lisaväärtuse.»
Enno kinnitusel meeldivad talle Tehnolas kõige rohkem selle isamaalisus ja inimeste usaldusväärsus. Ta kiidab ka Tehnola liikmete ehk ladinapäraselt tehnoluste seas levivat vanaaegset vaimsust ja härrasmehekasvatust: «Esimesel õlleõhtul mõtlesin, et kuigi on aasta 2000, on siin totaalne eestiaegne hõng.»
Põlvkondade side
Tehnolas major webuse ehk veebimeistri ametit pidav Mihkel Tagel (23) loetleb omadusi, mida korporatsioon talle juurde andnud on: suhtlemisjulgus, oskus laulda ja laulu juhatada, üritusi korraldada ja kõnet pidada.
Tehnola laekur Tiit Leppikus (24) hindab korporatsiooni suurimaks võluks seda, et sinna ei kuulu mitte ainult tudengid, vaid ka juba ülikooli lõpetanud inimesed, päris vanade meesteni välja.
Korporatsiooni liikmeks jäädakse elu lõpuni. Õlleõhtul istuvad võrdselt õlg õla kõrval nii alles ülikooli esimestel kursustel õppiv rebane kui ka edukaks ärimeheks tõusnud noorem ja juba pensionile läinud vanem vilistlane.
Aseesimees Martin Must (23) meenutab hiljutisi vana vilistlase matuseid, kus pooled krematooriumisse tulnutest olid tehnolused, ning ütleb oma vanuse kohta ehk natuke ootamatu lause: «Ma tahaks endale ka kunagi selliseid matuseid.»
Miniversioon riigist
Leppikus meenutab ka asjaolu, et erinevalt erialaorganisatsioonidest koondab korporatsioon väga mitme eluala inimesi. Alates Tehnola asutamisest 1921. aastal kuni tänapäevani on seal ehk keskmisest rohkem vaid inseneriharidusega inimesi. Näiteks Enno on lõpetanud tehnilise füüsika eriala, Tagel, Leppikus ja Must õpivad arvutisüsteeme.
«Korporatsioon on mõnes mõttes miniatuurne riik: on juhtkond, rahvas, seadused, kohus ja asukoht,» arutleb Enno. Demokraatlik riik, sest n-ö rahvas saab igal semestril uued ametikandjad valida. «Läbi ametite pidamise saab eluks tarvilikku, mida ülikooli loengus ei õpi.»
Päris-riigist eristab Tehnolat siiski üks silmatorkav asjaolu sinna võivad kuuluda ainult meesüliõpilased. Küsimusele, millal võetakse vastu esimesed naisliikmed, vastab Must konkreetselt: «Mitte kunagi.»
Teised nõustuvad temaga. Tagel näiteks arvab, et on ikka meestejutte, mida saab rääkida ainult meeste seltskonnas. «Üldiselt on see tulnud vanadest aegadest, kui ülikooliharidust omandasid peamiselt meestudengid, ja mõnest traditsioonist, nagu näiteks paukimine ehk rapiiridega vehklemine,» selgitab ta seda, miks tegutsevad eraldi mees- ja naiskorporatsioonid.
Samas rõhutavad kõik tehnolused, et ka naissoost külalised on nende ruumidesse teretulnud. Eriti oodatud on korporatsiooniliikmete naised nad saavad siis oma silmaga veenduda, et see pole mingi kole koht ning lubavad mehi julgelt sinna üritustele. Samuti teeb Tehnola tihti ka ühisüritusi naiskorporatsioonidega.
Salatsemist pole
Tehnolused rõhutavad, et nende organisatsioon pole kinnine ega salajane. Liituma on oodatud iga vanade tudengikommete õppimisest ja heast sõpruskonnast huvitatud meesüliõpilane selleks tuleb kas astuda läbi mõnelt külalisõhtult, mis toimuvad mitu korda semestris, või anda oma huvist märku läbi korporatsiooni veebilehe www.tehnola.ee.
Legendi hirmsast rebaseajast peavad nad natuke liialdatuks. Enno märgib siiski muiates, et rebasepõlv arendab leidlikkust.
Praegune esimees suudab omaenese rebaseajast raskeima ülesandena meenutada seda, kui ta pidi pidama kõne supile.
Praegune aseesimees Must jällegi on pidanud öisel ajal tegevliikme käsul leidma Pääskülast koha, kust osta ajalehti.
Kuigi õlu seisab paljudel Tehnola üritustel laual, lükkavad selle liikmed kiirelt ümber legendi, justkui tegeleksid korporandid joomarlusega.
Õlleõhtu tähendab nende kinnitusel siiski pigem seltskondliku koosviibimise vormi, kus mingit joomasundust pole leidub ka inimesi, kes õhtu otsa näiteks hoopis vett joovad.
Need, kes aga siiski õllega liialdama kipuvad, kutsutakse kiirelt korrale, näiteks õllehaigeks kuulutamisega, mis tähendab sisult mõneajast joomakeeldu.
Korporatsiooni üritused on tegelikult üsna mitmekülgsed: lisaks eelmainitud õlleõhtutele käib sealsamas nende konvendis teinekord esinemas ka bände, üle nädala toimub koosolek, pärast mida minnakse üheskoos saalihokit mängima.
Loomulikult kuuluvad ka Tallinna korporandielu juurde suurima üliõpilaspüha ehk volbri ning vabariigi aastapäeva tähistamised rongkäikudes osalemise ja hilisema piduõhtuga ning ühised ettevõtmised teiste korporatsioonidega alates matkadest ja tantsukursustest ning lõpetades õlleõhtutega.
Tehnola
Asutatud Tallinnas 1921. aastal
Koondab Eesti soost meesüliõpilasi
Nende värvid on must (tähistab kohusetruudust), roheline (noorus) ja valge (lakkamatu püüe edu poole)
Kodulehekülg: www.tehnola.ee
Tallinnas tegutsevad tudengiorganisatsioonid:
meeskorporatsioonid: Vironia, Fraternitas Estica, Sakala, Rotalia, Fraternitas Liviensis, Tehnola, Leola
naiskorporatsioon: Lembela
seltsid:
Eesti Üliõpilaste Selts (ainult meestudengeile), EÜS Põhjala (segaselts)