Naised nimetavad Liviko juhti Udo Themast tõeliseks vana kooli meheks. Mehed kõvaks tegijaks ja parimaks alkoholitundjaks. Endine ülemus pidas teda ametisse pannes aga pisut pinnapealseks ja pehmekeseks.
Vana kooli viinakuningas UDO THEMAS lahkub Livikost pärast 46 tööaastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriline on 5. septembril viimast tööpäeva pidav Udo Themas igal juhul. Inimesi ja selle juures veel silmapaistvaid, kes on kogu elu töötanud ühes ettevõttes ja seal madalaimalt astmelt kõrgeimale tõusnud, võib tõenäoliselt ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Themas teab rääkida ka seda, et omaaegsest Nõukogude Liidu 300 alkoholitööstustest oli aasta eest kunagine juht eesotsas vaid kahes kohas Eestis ja Valgevenes. «Viimane on juba ametist lahkunud ja nüüd lähen minagi,» räägib ta.
Ajutine amet
Themas alustas Livikos 1959. aastal lukksepaõpilasena, vahepeal sai mõned aastad koolis käidud ning siis läks karjäär läbi erinevate ametikohtade tippjuhini välja. Oma sõnul pidi ta 1986. aastal peadirektori kohale asudes jääma sinna vaid aastaks.
«Põtkisin ikka kõvasti vastu, sest enne seda olin peainsener,» meenutab nüüdseks 19 aastat juhikohal olnud mees. «Peainsener oli tollal teine mees majas, kuid teine on ikka natukene parem olla. Selle aastaga pidi mulle asemik leitama.»
Nagu ikka, olid ka tollal kõige püsivamad asjad ajutised asjad. Kogu selle ajutise aja jooksul on Themas suutnud aga üle elada nii kuiva seaduse kui ka keerulised erastamised.
Konkurentide sõnul on ta sellega hakkama saanud tänu oma alati väljapeetud käitumisele ning headele diplomaadioskustele.
«Themas on tõeline vana kooli mees, kellega saab alati kaubale nii, et kumbki pool rahule jääb. Tema oskab ja tahab lahendusi leida,» kinnitab aastaid Remedia kommertsdirektori ametit pidanud, kuid hiljuti linnaosavanema kohale asunud Sirje Potisepp.
Themase omal ajal Livikosse võtnud Andrei Ugandi sõnul oli äsja keskkooli lõpetanud poisi asjalikkust näha juba toona ja seetõttu julges Ugandi talle juba siis karjääri ennustada. Kas just peadirektori oma, aga edutamist kindlasti.
Karjääri on ta nende aastate jooksul teinud, kuid kutsehaigust, mida viinatööstuses olijatel tihti kahtlustatakse, mees ümbritsevate kinnitusel külge saanud ei ole.
«Kui ma oma naisega abiellusin, siis ei julgenud ta oma töökohas ametilt on ta stomatoloog sellest kellelegi rääkida,» meenutab Themas muigelsui. «Ütles, et mees töötab seal kuskil Tartu maantee kandis, aga viinatööstuse nime ei maininud. Eks selle koha ja töötajate maine oli, nagu ta oli.»
Üle saja koondatu
Viinatööstuse kutsehaiguse vastu võitlemisele on Tehmas endiste alluvate sõnul jõudumööda ikka aega kulutanud, kuigi palju selles vallas teha ei ole olnud.
Nii meenutab mees aega, kui üleliiduline eeskiri nõudis kõigi potentsiaalsete alkohoolikute arvelevõtmist, kuid kõrgetele kontrollidele ei olnud suurt midagi ette näidata.
«Sellega on nagu kommivabriku töötajatega, kes magusat suurt näha ei taha,» kinnitab Themas. «Loomulikult on neidki nähtud, kes just kärakale mõeldes tööle tahavad tulla, aga kontroll oli kõva siis ja on ka praegu. Kõige lühem tööaeg on firmas olnud poolteist tundi ja just selle pärast, et puruks läinud pudelite sisust täitunud ämber ühele mehele ette jäi.»
Nii pikema kui lühema staaiga töötajaid on Themas ametist vabastanud julgelt üle saja. Just tema aega on jäänud mitme kunagise Liviko eelkäijaga liidetud piiritusetehaste sulgemised kui ka erastamisaegsed segadused.
Ükski vallandatu tänaval vastu tulles pead ära ei pööra. Lõviosa lahkumisteadetest on Themas ka ise üle andnud.
Kuldsed käed
Ärilises plaanis on Themas Liviko eesotsas üle elanud nii suured langused kui tõusud. Viimane madalseisuaasta oli 2000, vahetult enne tööstuse erastamist. «Eks siis oli segadust palju ning kuna me kuulusime riigile, käis nõukogust läbi igasugu kunstnikke ja poliitikuid, kes viinatööstust juhtida üritasid,» põhjendab ta toonast vähikäiku.
Paljudele üllatuseks jäi mees aga ametisse ka uue aastatuhande hakul, mil viinatööstus pääses napilt soomlaste kätte minekust ja sulgemisest ning mille lõpuks ostis AS NG Investeeringud.
Themas ise ei ole kunagi Liviko erastamisele mõelnud, sest õige aeg sai mööda lastud ning pärast ei oleks temal enda kinnitusel selleks raha olnud. Mehe kontosse on kuulunud vaid 50 viinatööstuse aktsiat, mis moodustasid kaduvväikse osa.
Seetõttu ei ole ta ka põhitöökoha kõrval mastaapset isiklikku ettevõtlust alustanud. Krediidiinfo andmetel kulub talle vähegi märkimisväärsem osalus vaid mõnekümne miljoni kroonise käibega firmas ABT.
Suure äri alustamist ei kavanda Themas ka pärast septembrit. «Naine ütleb, et jäägu ma koju, mina aga vastu, et mis ma seal teen. Lubas mu tööle panna.»
Tööd Themas ei karda ning vana mehhaanikuna on talle kontimööda kõik kodused parandamised ja remondid. Suvila on mees oma kätega üles ehitanud ja sinna neli erinevat kaminatki teinud. Ridaelamuboks Viimsis on siiski ehitusmeeste rajatud.
Pigem tahab ta rohkem hobidele keskenduda. Mehele meeldib rattasõit ning viimaste aastate leid on mäesuusatamine. «Seal ei pea nagu murdmaal meeletult rassima, vaid võib vähe rahulikumalt teha,» kinnitab ta. Nii võibki teda tuleval talvel tõenäoliselt leida erinevatelt Euroopa suusanõlvadelt.
UDO THEMAS
Sündinud 16. septembril 1941
Haridus:
Peetri algkool
Paide keskkool
Tallinna Polütehniline Instituut masinaehituse tehnoloogia
Ametikäik:
46 aastaga on Themas tõusnud Liviko lukksepaõpilasest firma juhatuse esimeheks.
Samal ajal kuulub ta firmade Järvakandi Klaas ja Abt nõukogudesse, viimases on ka osanik.
Hobid:
sport, suusatamine, potipõllumajandus
Teised temast
Sirje Potisepp , kauaaegne Remedia kommertsdirektor
Kuigi me oleme pikalt Udoga konkurendid olnud, ei tunne mina küll teist nii väljapeetud, soliidset ja teistega arvestavat ärimeest. Ta on kõige paremas mõttes vana kooli mees.
Livikol ja seda juhtinud Themasel oli küllaga võimalusi iseseisvumise algusaastatel teised konkurendid enda kõrvalt välja suretada, kuid seda ei juhtunud. Tema oskas alati leida sellised kokkulepped, mis mõlemat poolt rahuldasid.
Oleme koos olnud viinaliidus ja seal ühiste huvide eest seisnud ning oleme ka konkurentidena läbirääkimiste laua taga istunud, aga seda, et oleksime tülli läinud, pole küll juhtunud. Ja ma ei usu, et temaga ongi üldse võimalik tülli minna.
Ja loomulikult on täiesti ammendamatud tema teadmised alkoholist ja selle tootmisest.
Janek Kalvi , Liviko turundusdirektor, Themase mantlipärija:
Udot on mõne lausega raske iseloomustada. Ta on vaieldamatult Eesti joogitööstuse legend, legendaarne tippjuht, kellega minusugusel noorel juhil on privileeg koos töötada. Selliseid juhte, kellelt on nii palju õppida, on Eesti väga vähe. Ta on nagu suur raamat, mida läbi lugeda on raske. Lisaks heale juhile on ta suurepärane inimene.
Kindlasti ei ole ta autoritaarne juht. Ses mõttes on meil palju sarnast, et oleme mõlemad meeskonnale orienteeritud. Mul on hea tema kohale asuda, sest ta on mind väga palju otsustesse kaasanud. Eelkõige on Udo ikkagi meeskonnamängija, kes usaldab enda ümber kogunenud inimesi.
Temale väga omane on ka suhtumine töötajasse, kes on tema silmis ikka isiksused omaette, mitte lihtsalt reatöötajad.