Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Vene välisministeerium taunis Sinimägede kokkutulekut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi, Merike Tamm
Copy
Vene välisministeeriumi ärritab ka see, et Sinimägede kokkutulekul oli teiste riikide esindajaid.
Vene välisministeeriumi ärritab ka see, et Sinimägede kokkutulekul oli teiste riikide esindajaid. Foto: Sergei Stepanov / Narvskaja Gazeta

Vene välisministeeriumi kodulehel olevas avalduses mõistetakse hukka pühapäeval Ida-Virumaal Sinimägedes toimunud 20 diviisi relvagrenaderide kokkutulek ja 1944. aasta lahingute aastapäeva tähistamine. Ametliku nooti idanaaber Eestile esitanud ei ole.

Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ütles Postimees.ee'le, et nende teada on Venemaa välisministeeriumi koduleht ainus kanal, mida nad oma seisukoha avaldamiseks on kasutanud. Eesti välisministeeriumile ametlikku seisukohta saadetud pole.

Eesti välisministeeriumi kinnitusel on taunitav, et maailma ajaloos traagilisi sündmusi nagu Teine maailmasõda kasutatakse üle 60 aasta hiljem väiklase ja valedel põhineva propaganda tegemiseks.

Vene välisministeeriumi esindaja Andrei Nesterenko allkirjaga pöördumises seisab, et Moskva võttis sügava murega vastu teate järjekordse Waffen-SS veteranide kogunemise kohta. Avalduses süüdistatakse Eesti valitsust Nürnbergi rahvusvahelise tribunali otsuste ja ÜRO peaassamblee vastavate resolutsioonide eiramises ning jätkuvas katses rehabiliteerida endisi SS-lasi ja nende käsilasi, nimetades neid tänapäeval paatoslikult «vabadusvõitlejateks».

Pöördumises nenditakse, et Sinimägede kogunemised on kahjuks juba muutunud traditsiooniliseks ja rahvusvaheliseks ning seal osalevad ka teiste euroliidu riikide esindajad.

«Eesti võimude kuritegelik käitumine selliste ürituste läbiviimisel, mis mitte ainult ei solva miljoneid fašismiohvreid, aga propageerib neonatsismi ideoloogiat, ksenofoobiat ja rassismi, ei tohi jääda tähelepanuta ja põhimõttelise hinnanguta Eesti partneritelt Euroopa Liidus,» seisab avalduses. 

Tagasi üles