Perearsti nõuandetelefon annab kiirabile lisatööd

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirabi
Kiirabi Foto: Peeter Langovits

Kiirabitöötajad kurdavad, et üha sagedamini tuleb neil käia kodudes kontrollimas inimesi, kelle sõnul on tervisehädaga kiirabi välja kutsuda soovitanud perearsti nõuandetelefon.

«Viimasel ajal inimesed ütlevad üha sagedamini, et perearsti nõuandetelefonilt soovitati kutsuda kiirabi. Samas on tegemist väikeste tervisemuredega nagu palavikud, kõhuvalud või muu selline, mille puhul esmalt võiks proovida end ikka koduapteegis olevate vahenditega ravida,» rääkis Postimees.ee'le üks parameedik.

Selliseid kerge tervisehäda peale tehtud kiirabi väljakutseid on kõige enam just töövälisel ajal, kui perearstikeskused suletud.

«Kõige mõttetum on sellistel juhtudel öelda nõustamistelefonis, et kutsuge kiirabi, las vaatab üle - sellest meie vaatamisest on ju vähe abi! Telefonis võiks soovitada ikka ise esialgu rohtu võtta või ise erakorralise meditsiini osakonda pöörduda, kui vajalik,» arutas ta.

Perearsti nõuandetelefoni opereeriva OÜ Arstlik Perenõuandla projektijuht Külli Friedemann ütles, et otse kiirabisse ühtegi kõne ei suunata, küll aga suunatakse vahel kõne häirekeskusse, kus hinnatakse omakorda olukorra tõsidust. «Otsus kõne sinna suunata tehakse patsiendi kaebuste põhjal. Me saame teha otsuse selle alusel, mis me telefonis kuuleme, kuid eks kiirabi näeb kohapeal tervikpilti,» selgitas ta.

«Aeg-ajalt kiirabiarstid tõesti helistavad meile, et mis te seal teete - saadate kõik kõned meile, aga kui kuulata neid telefonikõnesid, siis ei saagi nende põhjal sageli muud otsust vastu võtta,» põhjendas ta.

«Inimest solgutatakse mitmekordselt: esmalt räägib ta oma mure nõuandetelefonile, siis häirekeskusele ja lõpuks kui meie kohale jõuame, siis ta on juba väsinud, et peab kolmas kord täpselt sama rääkima. See ei ole ei raha ega aja kokkuhoid,» leidis kiirabiõde.

Üks protsent kõnedest kiirabisse

Friedemanni sõnul on selliseid suunamisi umbes üks protsent kõigist kõnedest ehk paarsada kõnet kuus. «Vahel võib inimene ka väga jõuliselt kiirabi väljasaatmist nõuda,» lisas ta.

«On näiteks juhtumeid, kus näiteks ravim peab mõjuma ja soovitame siis tunni jooksul uuesti või seisundi muutusel helistada,» tõi ta teise näite.

«Väga palju kõnesid, mis tehakse esialgu numbril 112, suunatakse ka nõustamiseks meile,» on koostöö Friedemanni sõnul kahepoolne.

Tema sõnul ongi häirekeskusega väga tihe koostöö telefoninõustamise osas. «Mina olen pigem seda meelt, et kui inimestel on oma tervise osas kahtlus, pigem helistagu ja küsigu nõu, mitte muretseda, kas tülitan liigselt kedagi. See võib teistpidi tagasilöögi anda,» arvas Friedemann.

Kuus tehakse perearsti nõuandetelefonile keskmiselt 17 000 kõnet. Kõige sagedamini tuntakse muret vererõhu kõikumise üle või palutakse nõustamist väikelaste probleemidega, eriti vastsündinud esmalapsega haiglast koju saanud emad.

«Need on inimeste tervisega seotud küsimused. Ja kui need on saanud vastused - näiteks 15 000 juhul on nõustamisest piisanud, ei ole pidanud inimene minema reaalselt vastuvõtule ei perearstile ega eriarstile, siis see on ju ka meditsiinis raha kokkuhoid,» leidis Friedemann. «See on Eesti elanike turvatunne, et neil on võimalus 24 tundi arstile helistada.»

* Perearsti nõuandetelefoni 1220 eesmärk on lihtsustada nõu ja abi saamist perearstilt ajal, kui inimese enda perearst ei ole kättesaadav või kui terviseprobleem ei vaja perearsti vastuvõtule minemist.
* Nõuandetelefoni rahastatakse vastavalt kõnede arvule. 2009. aastaks on arvestatud kuni 216 000 kõnele vastamist ja eelarve selleks on 9,5 miljonit krooni.

Allikas: Haigekassa 

Tagasi üles