Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et nõuandetelefonide tekkimisega ei ole kiirabi mõttetute väljakutsete arv oluliselt vähenenud. Telefonitsi tema veendumuse järgi diagnoose panna ei saa ning seetõttu peab ta perearsti nõuandetelefonigi pigem luksuseks.
Postimees.ee kirjutas kiirabitöötajate murest, et üha sagedamini tuleb neil käia kodudes kontrollimas inimesi, kelle sõnul on tervisehädaga kiirabi välja kutsuda soovitanud perearsti nõuandetelefon.
«Me ei tee eraldi statistikat selle kohta, kui palju ühelt või teiselt nõuandetelefonilt on tulnud kiirabi väljakutseid, küll aga pean ütlema, et nõuandetelefonide tekkimisega ei ole mittepõhjendatud väljakutsete arv oluliselt vähenenud,» sõnas omalt poolt Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.
«Kiirabi saab efektiivselt abi anda selliste terviserikete puhul, mis on tekkinud äkki, esmakordselt elus, samuti traumade korral, kus inimesel on tekkinud eluohtlikud nähud, kaotanud teadvuse ja nii edasi,» loetles Adlas põhjendatud väljakutseid.
«Umbes 30 protsenti kiirabi väljakutsetest on sellised, kus inimese kaebus on põhjustatud ammu diagnoositud kroonilisest haigusest, mille puhul inimesel ka ravimid kodus olemas. Küll aga pole tal informatsiooni selle kohta, mis puhkudel seda doosi suurendada või vähendada. Nii kui see tablett, mida ta on harjunud igapäevaselt võtma, soovitud tulemust ei anna, helistab patsient kiirabisse sooviga terveks saada,» kirjeldas Adlas tüüpilist mõttetut väljakutset.
Teine osa on neid patsiente, kes on liiga kaua mõne arsti ootejärjekorras ja sellest häiritusest on tal tekkinud stressreaktsioon. «Siis inimene soovib, et arst tuleks vaataks tema üle. Selliseid ülevaatamisi ja ekspertiisi ei saa ka lugeda normaalseks erakorralise meditsiini töö osaks,» leidis Adlas.
Telefonitsi diagnoosi panna ei saa
«Telefoni teel saab konsulteerida ikkagi vaid patsienti tundev inimene ehk tema perearst, kes avab tema meditsiiniloo, vaatab uuringuid, analüüse, ravimeid. Päris võõras inimene telefoni teel tõsiste haiguste puhul soovitusi anda ei saa,» on Adlas veendunud. Erakorralise meditsiini arstina on ta üldse veendunud, et telefonitsi ei saa diagnoose panna.
«Pigem on nõuandetelefon selles mõttes luksuskaup.» Küll aga pidas ta seda asjakohaseks noorele emale lapsega seotud nõuannete küsimiseks.
Näiteks ei ole otstarbekas kiirabi kutsuda lapse palaviku korral: «Laste viirusinfektsioonid kulgevad üsna kõrgete palavikkudega ja kogemuseta lapsevanem võib minna paanikasse, ma arvan, et siinkohal saab küll telefoni teel nõu anda.» Adlas selgitas, et ligi 90 protsenti laste palavikkudest on viirusliku geneesiga ja siis ei tulegi teha muud, kui last vaid jahutada ja anda palavikku alandavaid ravimeid.
«Aga see on küll loogiline, et kui inimene pöördub nõuandetelefoni poole ja saadud informatsioonist johtub, et tegu on tõsise terviserikkega, kõne kiirabile edastatakse,» oli ta nõus.